Sai käidud põlvega MRT uuringul, uuring mis näitab kui simulant ma siis olen. Uuring mis lööb ärevuse lakke. Aga tehtud pidi saama. Mäletan selgelt oma eelmist MRT uuringut alaseljaga, kus mind tabas torus paanikahoog. Ma tahtsin sealt välja, mida ma ei saanud endale lubada. See oleks tähendanud uut uuringut. Õnneks suutsin oma tundeid alla suruda […]

Ikka ja jälle see ligipääsetavuse teema. Nii tühine, aga samas nii vajalik murekoht paljudele. Alati kuhugi minnes pean ma tegema pikalt eeltööd, kuhu saan parkida, kas on trepid või saab liftiga. Kas pean seisma või saab istuda. Kas ja mis võimalus kasutada wc-d jne. Palju asju mille peale enamused inimesed ei pea mõtlema, mis minu

Vahel on tunne, et ma olen simulant! Et ma mõtlen juba asju välja ja äkki ikka pole asi üldse nii hull. Sai siis ortopeedi juures põlvega käidud. Esimene küsimus ortopeedil oli kohe, et miks ma nii kõnnin. Seletasin, et no see põlv valutab, lisaks lihas haigus. Siis järgnes seletus mis lihashaigus mul on ja mida

Toit on mu suur nõrkus, eriti maiustused. Toit on ka mu suurim vaenlane, või ausalt öelda, et olen toidu sõltlane. Ma armastan süüa. Söömisega lohutan ennast ja ka premeerin ennast. Ma võin veeta ka päev otsa lihtsalt süües. Iga natukese aja tagant. Näksimine käib valimatult ja kogused muutuvad sellega vägagi suureks. Samuti võin veeta pool

Psühholoogi teenus hakkab eesmärki kandma, vähemalt teoorias. Vähemalt varsti, ei pea ma enam käima iga paari nädala tagant kohal. Kas ma siis hakkama saan? Iga paari nädala tagant kohal käia on jube tüütu, aga kasu on olnud meeletult suur. Kuigi mulle ei meeldi oma probleemidest rääkida, olen saanud väga häid nippe. Samuti olen lahendanud nii

Mis on elu mõte? Küsimus, mis viimasel ajal üha rohkem pähe kerkib. Enamasti saavutavad inimesed oma elu suuna ja mõtte üsna ruttu. Enamasti läheb nii, et saavutad töö/karjääri, oma kodu, pere/lapsed! Enamasti öeldaksegi, et elu mõte ongi pere ja lapsed, lähedased ja muud eesmärgid mida järjest saavutada tahad! Mis saab aga siis kui sul kõik

Vahepeal juhtub nii, et telekas näed saates midagi huvitavat ja sa lausa tahaks seda järgi proovida. Nii juhtus ka seekord, kus lausa oli vaja uurida, kus seda marja müüakse, et seda siis järgi proovida. Tegemist siis ime marja ehk miracle berryga mis on magustav mari. Mari mõjub hapudele asjadele nagu sidrun, laim, rabarber jne. Mõju

Sügisel, peale avariid sai sõidetud vahepeal volkswagen transporter bussiga. See teatavasti kõrgem masin. Sealt väljudes maandusin kuidagi halvasti jalale ja põlv sai kahtlase vigastuse, siin sellest ka kirjutasin. https://eluspastiliseparapleegiaga.ee/polvevalu/ See valu on püsinud, ja kadunud vaheldumisi. Ehk enamus ajast laseb see põlv kõike teha, ma isegi ei mõtle sellele. Siis tuleb tagasi, paariks päevaks ja

Psühholoogi juures käimine tundub teoorias lihtne- lähed istud ja lihtsalt räägid oma muredest. Saad ennast tühjaks räägitud ja tagasi koju. Ja päev jätkub! Reaalsus on aga hoopis midagi muud. Lähed psühholoogi juures, teades, et teemaks ärevus. Enne minekut surud oma ärevuse alla, et kohale minna. Kohal olles oled enesekindel, kaks nädalat pole mitte midagi dramaatilist

Poleks arvanud, et ma seda kunagi ütlen, aga olen alustanud teekonda jõusaalis- ja see on päris nauditav isegi. Kunagi arvasin, et jõusaal on ainult neile, kes on mega saledad või tegelevad kulturismiga. See koht pole minu sugustele paksudele. Ega sellistele, kes lihtsalt ei tunne ennast oma kehas hästi. Ammugi mitte siis, kui pole päris terve