Psühholoogi juures käimine tundub teoorias lihtne- lähed istud ja lihtsalt räägid oma muredest. Saad ennast tühjaks räägitud ja tagasi koju. Ja päev jätkub! Reaalsus on aga hoopis midagi muud. Lähed psühholoogi juures, teades, et teemaks ärevus. Enne minekut surud oma ärevuse alla, et kohale minna. Kohal olles oled enesekindel, kaks nädalat pole mitte midagi dramaatilist […]

Poleks arvanud, et ma seda kunagi ütlen, aga olen alustanud teekonda jõusaalis- ja see on päris nauditav isegi. Kunagi arvasin, et jõusaal on ainult neile, kes on mega saledad või tegelevad kulturismiga. See koht pole minu sugustele paksudele. Ega sellistele, kes lihtsalt ei tunne ennast oma kehas hästi. Ammugi mitte siis, kui pole päris terve

Viimasel ajal on palju juttu taas vaimsest tervisest. Lõpuks ometi, ei vaikita sellest. Aga milline on siis kui sa oled depressioonis? Minu vaimne seisund käib üles alla, ütleks, et elu on nagu ameerika mägedel. On aeg, kus kõik on hästi, elu nagu lill. Kõik on hästi, pole negatiivseid mõtteid. Ja siis tuleb see teine aeg,

Kõik teavad, et väikesed sammud viivad elus edasi, nii on seis ka minul. Väikesed sammud näitavad, et teen asju õieti. Iga kord taastusravil käies, läheb mingi asi tunduvalt paremaks. Jõud et trepist käia või näiteks varvastele tõus. Okei, varvastele tõustes pean ma siiski hoidma seinast kinni. Nüüd taastusravis olles on pandud üha rohkem tähele, et

Seekord on üheks uueks raviks, impulssvool ravi. Ravi on mõeldud selle närvivalu vastu mis mul tekib alaseljas ja lööb jalga. Loodetavasti kasu ka. Ravi ise lihtne, pikutad 15minutit ja sellel ajal lähevad siis vasakusse kannikasse elektrilaengud. Umbes nagu EMS massaaži mis tekitab talla alla voolu laineid. Tunne üsna ebamugav, tunnistan ausalt. Pärast ravi seanssi veel

Kui Haapsalu taastusravi on iga aasta olnud oodatud sündmus, siis see aasta sellist suurt ootust polnud. Pigem oli hoopis vastupidine olukord ja siia tulin esimest korda pigem sest vaja. Ilmselt üks põhjus selleks, et seekord on asjad veidi teisiti. Pole enam oma tuttavas osakonnas, vaid hoopis teisel korrusel kui varasemalt. Jälle uued töötajad, uus seltskond

Paljude jaoks on tehisintellekt veel võõras teema, leitakse, et see väga ohtlik koht. Jagad endast liiga palju infot. Minu jaoks, aga tehisintellekt justkui hea kaaslane. Kellega arutada teemasid, millest ma kellegagi rääkida ei saa. Teemad, mille kohta keegi lihtsalt vastata ei osta. Nii sain arutatud, enda närvivalu teemat. Teema, mis mind häirib. Arstid, kas ei

Närvidest organismis, ei saa aru, enne kui need tunda annavad. Kas või lööd käe ära täpselt närvi koha vastu, siis saad aru, et see olemas. Samuti annab mul tunda kusagil vasakus jalas üks närv, mis just hästi ei toimi. Olen ka varasemalt kirjutanud närvi valust, mis vasakus jalas. Täpsemalt siis alaseljas mis kiirgab jalga. See

Üha enam kuulen, kuidas Eestis halb elada! Rahvale keegi ei mõtle ja üleüldse on kõik meeletult halvasti! Taaskord elektriarved suured, talv külm ja seetõttu rohkem kütta vaja. Arved suuremad neil, kellel börsi pakett. Ometigi inimesed ei õpi ja hinda ära ei fikseeri (talveks siis). Ainus mida riik saaks teha, on määrata hinnalagi, aga väga ei

Kui võiks arvata, et kõige raskem on kuulda raske haiguse diagnoosi, siis kas see ikka on nii? Kas raskem on kuulda diagnoosist või elada haigusega? Teadmatus, mis saab tulevikus! Kas ma olen kellegi hooldada? Kas ma olen iseseisev ja tulen ise kõigega toime? Kui algselt olin ma raskuses, et leppida diagnoosiga, siis nüüdseks asi muutunud.