Vahel on tunne, et ma olen simulant! Et ma mõtlen juba asju välja ja äkki ikka pole asi üldse nii hull.
Sai siis ortopeedi juures põlvega käidud. Esimene küsimus ortopeedil oli kohe, et miks ma nii kõnnin. Seletasin, et no see põlv valutab, lisaks lihas haigus. Siis järgnes seletus mis lihashaigus mul on ja mida see endast kujutab! Miks ma seda igal arstil juba tegema pean, see on jube tüütu!
Arst vaatas põlve, katsus ja keeras ja saatis uuesti röntgenisse. Nüüdseks tehtud kaks röntgenit ja need mõlemad ei ole midagi näidanud. Seega tunnen juba, et olen nagu simulant kes muudkui käib arstide vahet ja kellel midagi viga pole. Raiskan muudkui maksumaksja raha. Juba tundub vaiksel, et milleks see kõik.
Siiski sain saatekirja MRT-sse. Juba mõtlen, et mis siis kui mul polegi midagi? Äkki see siiski mingi välja mõeldud valu ja ebamugavus tunne. Äkki ma lihtsalt mõtlen üle.
Mis siis selle põlvega endiselt on? Mida rohkem ma kõnnin või liigun, seda valusam on põlv. See valu muutub ikka välja kannatamatuks. Põlve kõverdamine on valulik, võtame siis näiteks rätsep istme moodi venitust. Samuti muutub põlv justkui kangeks aeg ajalt ja tahab justkui ära lukustuda.
Ma veidi ikka loodan, et MRT midagi näitab ja ma pole ikka simulant. Samas ma tunnen ka hirmu, et mis siis kui midagi leitakse. Mis siis edasi saab?