Teismelised said jõuludeks uued telefonid. Vanad olid nii läbi. Uskumatu et tänapäeva telefonid ei peagi üle kahe eriliselt vastu (vähemalt need odavamad). Seekord said nad veidi parema mälu ja kaameraga telefonid, loodetavasti peavad ka pikemalt vastu ja ei hakka süsteem alt pidama. Siiani oli teismelistel kasutusel Smart-ID, seda käisime tegemas pangas. Mis parajalt tüütu ettevõtmine. […]

Detsembri kuu oli üks kiiremaid kuid aastas, ilutulestiku müük ja pühad andsid oma tõuke selleks juurde. Aasta lõpuks andis lisatöö korralikult tunda. Viimaseks päevaks oli parem jalg omadega nii läbi, et õhtuks oli juba liikumine väga raske. Ja tasakaalu probleemid töö juures üsnagi ebameeldiv. Seega algab aasta puhkamisega, et jalg saaks taastuda. Paljud jagavad uue

Veidike abivahendite juttu. Ka nendest mida teised, sama haigusega kasutavad. Minule kirjutatud abivahendid hetkel, on ainult ortoosid. Ja aus oleks öelda, et need ebamugavad ja segavad ka jalatsite leidmist. Näiteks mu rippuva jala ortoos, mis on siis mõeldud selleks et mu varbad ei haaraks maapinnast kinni ja ma komistaks vähem. Neid ma saan kanda ainult

Neuroloogile saatekiri tehtud, aga aegasid pole. Minu õnneks võtab pererst mind jaanuari alguses vastu ja teeb siis e-suunamise, muidu ma neuroogi juurde ei pääsekski. Kui sul vaja siis teadmiseks, et alates märtsist/aprillist ongi vaja e-suunamist neuroloogile pääsemiseks. Neuroloogile oleks aja vaja seetõttu, et uued häirivad haigusnähud juures. Õnneks pole iga päev probleemne, aga kui probleem

Kindlasti nii mõnelgi on esinenud jala krampe. Nii sportlastel, kui ka neil kes millegagi lihtsalt üle pingutanud. Enamasti see korraga ühel jalal. Enamasti läheb ruttu üle ja kõige parem abivahend magneesium. Ühel õhtul, peale tööpäeva, kui olin magama minemas. Tundsin, et vasak jalg hakkab krampi kiskuma. Liigutasin jalga, masseerisin veidi ja tundus, nagu läheks üle.

Paljud teavad, et aasta tagasi müüsin ilutulestiku. See on väga hea võimalus teenida väheke lisaraha. Kui nägin, et sama ettevõtte otsib ka see aasta töötajat, kirjutasin otse tööandjale. Seega sain ka see aasta võimaluse. Meeldib, et tööpäeva pikkus normaalne. Samuti töö tingimused. Ma ei pea seisma pikka päeva. Võimalus nii istumiseks kui ka seismiseks. Samuti

Uskumatu et juba ongi 8x läbi. Edasi pean ise hakkama saama. Vähemalt tean mis harjutusi teha. Kuidas aga leida motivatsiooni, selleks et neid teha. Aasta tagasi, kui füsioteraapias käidud sai, siis küsiti muudkui kordasid juurde taastusravi arsti käest. Seekord seda ei tehtud. Ise ma ka küsima neid ei lähe uuest. Mis see annab mulle? Justkui

Lastel olid uuringud, seekord lausa 4päeva. Vaadati üle füsioterapeudi poolt, samuti psühholoogi visiit, vaadati motoorikat üle. See kõik selleks, et kontrollida üle, kuidas on olnud siiani protsess. Kui palju on haigus läinud edasi ja kas on lisandunud uusi muresid. Seda kõike peaksin ka endale küsima, kui neuroloogi visiit kunagi tulemas (alles tehakse saatekiri seega kindlasti

Üha rohkem on kuulda, kuidas meil pole kunagi läinud nii hästi kui praegu. Paljudel oma kodu ja peres vähemalt kaks autot. Palgad järjest tõusevad ja üldse on kõik parem kui kunagi. Jah meil on palju asju mis on hästi. Me ei pea muretsema laste tuleviku nimel, vähemalt hariduse poolelt. Me ei maksa lapse koolihariduse eest.

On palju asju, millele ma varasemalt kunagi ei mõelnud, küll aga nüüd. Ma pole kunagi mõelnud sellele, kui palju arvestatakse liikumis raskustega inimestega. Seda nii asula planeerimisel, hoonete ehitusel kui ka ürituste korraldamisel. Näiteks käisin ma viimati Tartu kultuuri aasta lõpetamisel. Mitte mingit märki sellest, kus kohast saaks liikuda liikumisraskusega inimene. Pole ju raske panna