Sigulda teine päev oli palju lühem, aga sama huvitav kui esimene. Sigulda on taaskord koht kuhu tagasi minna, kohti mida külastada on veelgi. Teist päeva alustasime köisraudtee/kaablirongi sõiduga. Imelised vaated Gauja jõele. Üks ots sõitu 7min. Üle jõe jõudes võid kohe tagasi minna, või teha kohapeal jalutuskäik ja minna kasvõi õhtul tagasi. Meie tegime lühema […]

Sai käidud väiksel mini reisil. Algselt oli plaan minna Daugavpilsi, mis justkui Läti Ida-Virumaa, siis takistuseks sai vahemaa ja majutuse hind. Järgmisena sai plaani võetud Sigulda, kuhu läksime ainult üheks ööks. Väike vaheldus siiski. Esimene peatus oli Minotayruse labürint. Puidust põnev rada. Anti kaasa 8numbriga paber, kuhu iga nr juures pidi eraldi augustama. Algselt leidsime

Nii mõnigi on küsinud, miks ma üldse seda blogi pean. See ei too raha sisse, ega ava uksi karjääriredelil. Hoopis vastupidi, ilmselt nii mõnigi tööandja leiab selle blogi ja pigem sulgeb uksi. Samas, see annab kõike muud ja olgem ausad elus on ka rohkemat kui raha. Blogimine on minu jaoks kui teraapia. Teatavasti, psühholoogile ma

Arstid on samuti inimesed – erinevad oma suhtumise ja lähenemise poolest. Kuna V saab järgmine aasta 16, on vaja juba ette mõelda ja kõik vajalikud arsti visiidid sügisel ära teha. Psühholoogi aeg juba kevadest paigas, huvitav, et sinna saab arst ise uue aja panna. Neuroloogiga jäi, aga kevadel jutt, et suvel kirjutan ja ta paneb

See nõme haigus, lausa tekitab hirme. Eriti kui sa pingutad üle ja taastud sellest pikalt ja sedagi mitte täielikult. Kuna väike aed, siis ikka on vaja ka aias veidike toimetada. Rohimine asi mis jääb tihti unarusse. Küll sajab pidevalt, siis lihtsalt halb päev. Viimane rohimine läks liiale. Rohimise lõpus jalad all värisesid, mis on esimene

Kui Haapsalus öeldi, et pean R arstile saamiseks, lihtsalt helistama Tallina lastehaiglasse, siis nii lihtne see teekond polnudki. Kui algselt helistasin siis tuli info, et ortopeedile aja saamiseks pean ma tagasi helistama reedel. Reedel, sain ka kohe hommikul jaole. Siis tuli vastuseks, et mingid andmed mul puudu. Andsin lisa andmed, aga ei öeldud milleks neid

Laste taastusravi läbi, need pikad 12 päeva. Päevad täis treeninguid, ja kodu igatsust. Kui tavaliselt läheb kõik hästi, mõlemad saavad hea spurdi edasisteks pingutusteks, siis mitte seekord, vähemalt mitte mõlemal. V olukord tõesti paranes, kõnnimuster milles mina hetkel erinevust ei näe, tasakaal- kõik ainult positiivses võtmes. Tema jaoks kodustest eemal olek raske. Õnneks oma trennidega

Vahel ikka juhtub, et kõndimise ajal komistan, seda õnneks enamasti õues. Aias kukkumine valutum, muru piisavalt pehme. Vahel, aga juhtub, et astud ja jalg kohe ei tõuse ja siis kukun. Vahel aga astud, aga jalg justkui ei maandu vaid vajub alt ära, nüüd juhtus see viimane variant. Trepist käimine on aeg ajalt üks rist ja

Tihti, on kuulda lauset, unusta sisetunnet. See on see tunne, mis jagab juhiseid ja tunnetab lausa ette, mida sa tegema peaksid. Nii oli vanema lapsega, kui ma tundsin, et midagi väga valesti (enne diagnoosi siis) ja nii on ka praegu. Tundsin, et midagi tervisega valesti. Seda sama tunnet, olen kogenud ka varem ja sisetunne ei

Lapsed sai taastusravisse viidud. Päev läks ootamatult pikemaks ja täis ootamatuid olukordi. Olukorrad milleks enne sõitmist valmis pole, aga peaasi, et kõik lõppes hästi. Haapsallu sõitsime läbi Pärnu, no ei meeldi see Tartu- Tallinn maantee. Pole seal häid kohti jala sirutamiseks, ega jalutamis pausiks. Seega saigi valitud teine tee. Esimene peatus Viljandis, siis Pärnus väike