Kui ma algselt olin juba veidi meeleheitel, sest selle väikse summa eest võimatu masinat leida. Siis loodetavasti läks hästi. Kui vahepeal vaatasin Ford mudeleid nagu S-Max ja Galaxy, Sealt Alhambrat ja Volkswagen Sharani, sest need head mahukad autod. Minu jaoks tähtis, et tagumised istmed eraldi, et me ikka kõik normaalselt ära mahuks. Siis need autod […]

Peale avariid tekkis vaidlus kindlustustusega hüvitise teemal. Ei läinud nii edukalt, kui oleks tahtnud. Ebaõiglane tulemus lõpuks ikka. Kindlustuse põhiliseks argumendiks jäi siiski, et tegemist vana autoga. 2008.a. masinat, sellise võimsusega müügil pole. Läbisõit ka korralik, no mis teha kui sõite ikka tuleb omajagu. Võrreldi 2007.a. masinatega, sama võimsusega. Summaks pakuti 2000eur ainult + registreerimis

Kui juba varem pidasin võitlust ärevusega ja olin ärevust justkui omaks võtnud, siis avarii tegi minu aju katki, täielikult. Kui ma varem suutsin taastada oma hingamist taastada, siis nüüd neid hoogusid juba liiga palju. Mõtlesin juba, et minu koht on hullumajas, miks ma ometi “normaalne” ei suuda olla? Pärast avariid see ärevus minu igapäevane külaline.

Nagu juba kirjutasin, toimus avarii, kus mina oli kannata pooleks? Kui algeselt tundus, et kõik läheb lihtsalt. Kahju tekitaja teada, kindlustus tegeleb ja saab kahju õiglaselt hüvitatud, siis nii see siiski pole. Hetkel tundub, et pean elama läbi järjest kannatusi. Kõigepealt avariis kahjusaajana ja nüüd kindlustusega vaieldes. olen justkui topelt kannataja. Jah ma tean, et

Peale avariid tekkis hirm autosõidu ees. Ilmselt nagu paljudel teistel, kes šoki saavad. Läbielamine oli vaimselt päris keeruline ja võib öelda, et hirmudest lahti saanud veel pole. Esimene sõit oli eriti kohutav. Juba autorooli minek oli hirmus. Värin tuli sisse juba rooli taha istumisest. Sõidu ajal kartsin kõiki ristmikuid ja ringteesid, miks neid ringteid kuidagi

Laupäeval toimus avarii, kus mina olin kannataja pooleks. Õnnetuse Õnnetuse hetk oli nii ootamatu, et kaotasin oma elust justkui mõned sekundid- ma ei saanud kohe arugi mis juhtus. Ja ausalt öeldes, ma ei teagi, kas ma tahan neid sekundeid mäletada! Õnnetus juhtus Lõunakeskuse juures ühel seal olevatest väikestest ringteedest. Olin just ringteelt väljumas, kui mulle

Kuna Haapsalust sai R-i asjus suunatud Tallinna siis sai mitmel korral seal temaga arstil kaasas käidud. Veidi erinev kogemus kui Tartus jällegi. Kõigepealt see lastehaigla on nagu igavene labürint. Kui Tartus on hea ja lihtne kõik eraldi korrustel, siis seal läksime juhatamise järgi ja lootsime parimat. Ja jõudsime küll õige arsti ukse taha, aga siis

Kui nii mõnigi arvab, et see kodus istumine töövõimetuna on täiesti ideaalne elu -istud kodus, midagi ei tee ja saad veel raha ka. Tegelikult on see täiesti vastupidine kogemus. Mina tunnen ennast täielikult läbi kukkunud luuserina, kes ei saa elus millegagi hakkama. https://eluspastiliseparapleegiaga.ee/tootu-elu-on-labi/ Kui mõni aeg tagasi postitasin rõõmsalt, et proovin elus midagi uut. Elu

Kuna neuroloog teinud selgeks, et laps selle haigusega ja tema seisundiga, ei pea laps minema sõjaväkke. Siis oli üllatus ja segadus suur kui lapse kohta tuli kiri kaitseressursside ametist. Kirjas seisis et R on kantud kutsealusena kaitseväekohustuslaste nimekirja registrisse. Ootamatu asjade käik. Kuna mina olin kindel, et ta ei pea seda tegema, olin justkui puuga

Jalakrambid on üks kõige halvimatest asjadest, mis mind aeg ajalt segamas käib. Häiriv asi, mis sõna otseses mõttes segab elu. Kui eelmise aasta lõpus ilutulestikku müüsin, arvasin, et see kui kaks jalga korraga krampi tõmbab on kõige hullem mis juhtuda võib. Nüüd ma leian, et see kui 3päeva järjest jalg krambis on sama hull. See