Kas kellegile tundub veel et iga aastaga muutuvad sääsed järjest kurjemaks. See aasta ei heiduta neid isegi päike, ka keset päeva, naudid päikest ja need tegelased söövad. Rahus üldse olla ei saa. Iga aastaga järjest rohkem vaatan toiduainete koostist ja ka seda mida endale nahale panen. Milleks süüa sisse mitte vajalikke e-aineid ja panna kreeme […]

Sai siis käidud Otepääl rannahooaja avamispeol. Kui sulle ikka tuleb peaaegu koju kätte kontsert, kus peaesinejaks Smilers ja seda täiesti tasuta, siis loomulikult tuleb kohale minna. Otepää õnneks piisavalt lähedal, et jaksab ka õhtul koju tagasi sõita. Vesi oli piisavalt soe, et suudaks ujuda, aga mitte piisav et vees olekut mega pikalt nautida. Ürituse ajaks

Üks üritus, kus nüüd igal aastal käinud oleme on muuseumi öö. Ehk mai kuus on ühel õhtul muuseumid pikemalt lahti, külastus ainult 1eur. Selle käigus oleme avastanud eelnevalt näiteks Maantee muuseumi ja Karilatsi vabaõhu muuseumit. See aasta aga jäi valikusse Võrtsjärve ääres olev Järvemuusem. Kui kalad meeldivad siis kindlasti soovitan minna. Kalad mis kohapeal näitamiseks

Kuna polnud pikalt kusagil käinud, siis tuli väga suur soov kuhugi minna. Kusagile kus pole käinud, vaadata huviväärsuseid ja õhtuks tagasi koju. Kaardi vaadates siis Eesti piires midagi silma ei jäänud, küll aga jäi silma Läti väikelinn Aluksne. Kahjuks R ei soovinud kaasa tulla, sest selline käimine mõttetu, aga selle lisame trotsi ja kehva tuju

Nagu nii mõnigi on aru saanud, siis ei sobi mulle selle haiguse tõttu olla sund asendis. Ei pikalt istumine ega ka seismine. Istumise puhul unustan ennast tihti ära, seda just vale asendi suhtes. Näiteks rätsep istes või üks jalg tagumiku juures teine püsti väga väga valed asendid. Siis ei saa ma üldse enam pärast püsti.

Nagu ka enesetutvustuses kirjas, siis meeldib meile terve perega ringi rännata. Nii Eestis kui lähi riikides. Enamasti vaatame lihtsalt sihtkoha, mida kohapeal vaadata, mida teepeal vaadata. Samuti on oluline ka kaugus, kas jõuab ööseks koju või tuleb võtta majutus. Majutuse puhul pole õnneks eriti suuri nõudmisi, tähtis voodite arv, söögi tegemise võimalusel ja pesta peab

Seekordne postitus tuleb laste teemal. Vanemal lapsel, R-l on sama haigus. Temal lihaspinged samuti hästi suured ja tal tekkinud haamervarbad. Korra juba ühe varbaga on ta opil käinud, nüüd probleem teise jalaga. Varbaid mida lõigata ka rohkem. Esimesel korral oli taastumine üli lihtne ja kerge. Paar päeva ja elu nagu tavaliselt. Lootsin et seekord läheb

Peale teate saamist, et määratud täielik töövõimetus, võtsin ühendust töötukassa konsultandiga. Tahtsin teada saada, mis lootus edaspidiseks koolituste osas. Soov leida midagi, mida ma saaks teha kodus, haiglas, reisil, kus iganes arvuti taga, kasvas iga päevaga. Mõte, et ma pole enam ühiskonna jaoks vajalik, on kohutav. Ei kavatse iial olla mitte vajalik kodanik. Töötukassast tuli

Peale Haapsalus käimist tegin töötukassa lehel uue taotluse. Sisimas polnud sellele mingit lootust, et mingi teine otsus kui varem. Varem siis määrati osaline töövõime ja puuet mitte. Samas pisike lootus, et äkki määratakse seekord puue juurde ja saab endale puudega inimese parkimis kaardi. Selle eelised küll head. Laiem parkimis koht ja uksele lähemal. Kui umbes

Haapsallu otsustasime minna bussidega. Tartust bussiga Tallinna ja sealt edasi Haapsallu. Kartsin autosõitu tagasi, just seda et ma ei pea vastu ja ei jõua koju sõita. Haapsalus oli esimeseks üllatuseks, et seal pole bolt taksot. Ma ei suutnud isegi mõelda, et see teenus pole üle Eestiline. Milline lihtsameelsus. Google andis ka mitu taksovastet, millest nii