Olen pikalt kodune olnud. Liikumist on olnud, aga inimestega päriselt suhtlemist siiski üsna vähe. Ja mida vähem on päris suhtlemist, seda rohkem saan ma aru, et päriselt seda teha ka palju raskem. Tihti juba ka ühise keele leidmine palju raskem. Hirm selle ees, et sa veel imelikum tundud kui juba oled, on päris suur. Tihti […]

Sai lõpuks käidud lapsega neuroloogi juures. Enne seda kaaluti ja mõõdeti, nagu väikelapsega arstil käies. Vahepeal pikkust veel juurde viskand, nüüd lausa 186cm, kaalu kõver kisub jälle alla poole, sest see stabiilselt paigale taas jäänud. Aga esimene kord kus sellele tähelepanu ei pööratud. Neuroologil väga pikka juttu polnudki. Vaatas eelnevaid sissekandeid ja küsis järsku, kas

Autovabaduse puiesteel oli seal selle suve üks parimaid artiste Nublu. Tema parimad lood väikses dzässi võtmes. Rahvast oli meeletult palju, kontserti ajal trügiti palju ja ruumi oli järjest vähem. Taipasin juba kodus, et kohale vaja minna palju varem, tänu sellele leidsime koha kus vajadusel istuda. D sai seal muidugi ka seista, et ka tema näeks

Vahepeal on nii palju toimunud, aga 0 jaksu kirjutada. Häbi mulle. Sai käidud klapperjahil, üks väga vinge üritus Elva vallas. Sinna minek oli ka juhuslik, nimelt nägin ma facebookis reklaami ja mõtlesin, et no seal tahaks küll ära käija. Järgmisel momendil nägin ma loosimängu kus klapperjahi piletid auhinnaks ja ma võitsingi kaks piletit. Täiesti äge,

Paljudel, raske haigusega ja suurte murede koormaga võib tekkida depressioon. Eriti kui hoida asju endas. Kui üritada olla kõigi teiste nimel tugev, kui sa tunned, et sa ei tohi nutta, sest see nagunii ei aita. Aasta alguses neuroloogi juures sain soovituse käia psühholoogil. Pidi aitama, vähemalt arsti sõnul. Soovitusest haarasin lõpuks kinni ja lõpuks sai

Tänapäeval on normaalsus, et inimestel on sees kraanivesi ja normaalne kanalisatsiooni süsteem. Vähemalt enamikel on see nii. Vesi toas mujal maailmas juba siiski mitusada aastat olnud. Eestis küll mitte nii kaua, aga siiski paljudel. Siiski elavad veel paljud nii, et vesi tuleb kaevust ämbriga tuppa, pesemine käib saunas ja wc õues. Seda enamasti maa piirkondades,

Vahepeal rääkisid lapsed kuidas nad tahaks käia vaaterattal Tallinnas ja loomaaias. Sellel ajal kui lapsed Haapsalus olid, lasin elukaaslasel uurida kas tema sugulase juures saaks ööbida paar ööd. Õnneks oli ta nõus ja saime ööbimise, muidu majutus Tallinnas ikka päris kallis. Haapsallu jõudes me kohe midagi ei öelnud. Nagunii täiesti kohe ei saanud hakata ära

Kuna noorem laps nägi avatud talude päeva reklaami, ei saanud jääda ka see aasta käimata. Loomulikult oli kurb, et terve perega käia ei saanud. Vaatasin, et nii mõneski talus pandi see aasta suurt rõhku välisele särale, batuudid, suhkruvatt ja kõik muu mis talude juurde ei käi. Meile aga meeldib kui saab lihtsalt vaadata loomi ja

Suuremad lapsed läksid Haapsallu taastusravile. Sinna minek on selline nagu sõidaks reisile kuhugi. Asju kaasas mitme kotiga. Vahemaa nii pikk, et justkui sõidaks kuhugi palju kaugemale. Kui tavaliselt sõidame Tartust ikka Tallinna maanteed kaudu siis nüüd valisin teise tee, sõitsime teist teed, kusagilt viljandi maakonna kaudu. Kuna vaja sõidust ka pausi, nii jalgade sirutamiseks kui

Minu lemmik rannaks kus käia on Elvas asuv verevi rand. Pisike rand kus korralik wc ja riietus kabiin. Minu jaoks kaks tähtsamat asja mis rannas olema peavad. Rannas läheb meil tavaliselt mitu tundi. Ujume, sõidame sup lauaga, puhkame ja kordame. Isiklik sup laud ideaalne asi kui sulle meeldib sellega sõita. Rent läheks päris kulukaks. Vesi