Võib-olla nii mõnigi teab, et tegelen tööotsingutega. Jah on tore olla see töötu luuser, keda riik üleval peab, aga ära sellest ei ela. Töövõimetustoetus 600eur on siiski liiga väike selleks. Päris nõme on olla olukorras kus sa ei suuda teha pikki tööpäevasid, aga samas ei jää sul ka muud üle kui tööd otsida. Vahepeal käisin […]

Täna automessil käies, sai räägitud ühe mustangi omanikuga. Elust, autodest ja kõigest muust, isegi lubade tegemisest. Jõudsime loomulikult ka selleni et mustang on mu unistuste auto. Kui palju keegi üldse unistab ja julgeb sellest isegi rääkida? Öeldakse ju, et unistada tuleb suurelt, ometigi mina pole kunagi luksusvillast unistanud. Jah ka mina unistan, et ühel päeval

Elasin üle korraliku vaimse läbipõdemise, vähemalt ma arvan et seda nii kutsutakse (mental breakdown). See on see hetk, kus kõik su sees kuhjub ja sa ei suuda sellega enam toime tulla. Algas see teismelistega seotud probleemidega. Aeg ajalt mulle tundub, et palju lihtsam oleks minema kolida, sest keda see ikka huvitab. Vahel tundub, et ainus

Ma küll oletasin, et blogis ma poliitikast rääkima ei hakka, siiski need hinnatõusud mõjutavad juba liiga palju. Seega kirjutangi oma arvamust välja. Arvestades, et riigilt saan töövõimetus toetust 617eur, siis see kõik juba liiast. Alustuseks kõige skandaalsem osa ehk automaks. Kuna ma ei saa elada ilma autota, siis see lisa maks mõjutab mind päris palju.

Nagu varasemalt kirjutasin, siis R sai 16 ja sai tehtud ära töövõime hindamine. Töötukassa infole helistades öeldi ilusti, et kui uuringud ees, pange lihtsalt kirja millal uuringud tulevad, otsus tehakse peale uuringuid. Tegime siis hindamise ära, selle arvestusega, et hindamine tuleb novembri lõpus. Üllatusena, tuli eile juba otsus meilile (töövõime otsus mulle meilile ja puude

R sai vahepeal 16. Täiesti uskumatu kuidas aeg lendab, alles ta sündis. See muidugi tähendab, et ka minul vanust palju juures, mida samas üldse nii ei arvaks. Sünnipäeva õigel päeval tähistasime kodus koogi ja (alkoholivaba) šampusega. Kahjuks on viimased aastad jätnud jälje ka R elule, väga endasse tõmbanud ja ei suhtle teistega eriti. Seega selline

Mured V-ga selgusid juba varakult, esimeses klassis. 2. klassis kus asi läks juba väga hulluks läks, saime ta Hiie kooli, kõik spetsialistid loomulikult vaatasid ta läbi. Selgus, et tal mingi segatüüpi häire, ehk ta ei saa kogu tekstist aru, talle ei jää asjad nii kiirelt meelde jne. Tema jaoks raske nii lugemine (teksti mõistmine) kui

Sai käidud üle pika aja füsioterapeudi juures. Peaaegu aasta tagasi sai jäetud see tee pooleli. Siis kui parema jala seis läks halvemaks mitte paremaks. Olles korra õppinud uuesti kõndima, siis ei julgenud riski võtta. Visiit oli halvem kui ma eeldasin. Said kirja pandud kõik probleemid, alates sellest et ei tunne kui külm ja siis on

Taas avastamas negatiivset progressi seoses haigusega ja taas olen olukorras kus üks räägib ühte ja teine teist. Olukorrast siis lähemalt. Lisaks sellele et vales asendis/liiga pikalt seistes tekib vibratsioon, siis nüüdseks seis selline, et kui vibratsiooni ei teki siis kaob tasakaal. Mäest ülesse kõndimine ikka üli vaevaline ja kohe ka higimull otsa ees. Ja komistamisi

Kuna R saab septembris 16, tegime ära juba töövõime ja puude hindamise taotluse. Vähemalt saab õigeaegselt esitatud, kuigi otsus tuleb alles detsembris ilmselt, kuna uuringud novembris ees. Sellega seoses tekkis ka nii mõnigi küsimus. Näiteks, et miks peab 16aastane tegema taotluse ja olema nii öelda töövõimeline, kui koolikohustus veel kestab? Samuti on seal nii ajuvabad