Sai küsitud saatekiri Haapsalusse taastusravisse saatekiri, samaks ajaks kui lapsed. Oleks üks minek ja olek. Tuli lõpuks meilile ka kutse, et saan taastusravisse!
Taastusravisse saamine, justkui hea uudis. Saaks äkki taaskord tervise veidi paremaks. Jõuaksin äkki veidikenegi rohkem. Hetkel ju näha, et nende igasuguste probleemidega on seis veidi halvemaks läinud.
Kuupäevadega seoses, tabas mind üllatus. Ma olen kutsutud ainult 5ks päevaks. Saatsin meili vastu, kas pole võimalik kuupäevi pikemaks saada, vastust ei tulnud, ega tulnud.
Tuli siis teha telefonikõne. Vastuseks sain, et telefoni kõne peale ma aega pikemaks ei saa. Koha peal, kui arst nii otsustab, saan päevi taastusravisse juurde. Kuidas ma saan kindel olla, et kohti on? Kuidas ma saan kindel olla, et arst leiab, et jah ma väärin pikemat aega. Seda veel eriti arvestades, et mulle automaatset tagasikutsetki ei teha. Minu seisund ju piisavalt hea nende arvates.
Mis siis kehvem on?
Kui ma pikemalt seisan/kõnnin siis see tähendab et ma pärast pean mitu päeva taastuma. Närvivalu ja jalgade jäikus mis tekib on kohutav. Ja see pikem seismine võib olla nii 30min seismist või ka kaks tundi seismist. Kõndimise puhul samuti 200m või 2km kõndimist. See oleneb nii paljudest erinevatest asjadest.
Tasakaal- peale seismist mis võib olla ka mõni minut seismist tekib kiiremini komistamine. Komistamine tekib kohe liikumise alguses, sest jalad ei taha liikuma hakata. Ja see trepist kukkumine, on sügisemate jahedamate ilmadega taas iganädalaseks saanud. Minu õnneks on need kukkumised hästi lõppenud, aga kui enam ei lõppe?
Miks ma pean ennast pidevalt igal pool tõestama? Miks ma pean pidevalt käima ja rääkima kui palju kehvem seis on? Kas minu jaoks kehv on arstide jaoks piisavalt kehv?
Ausalt tekib tunne, et see tervisest tulenev pinge järjest süveneb ja ainus mis ma öelda tahaks on see et MA EI JAKSA ENAM!