Ventspils

Veidi ka Ventspilsi linnast. Linn mis on täis erinevaid parke ja lehma kujusid.

Külaliskorteri lähedale jäi suur mänguväljak. Mänguväljak oli aiaga piiratud ja sees jälgiti ka korda. Mänguväljakul on mõeldud kõigile, nii suurtele kui ka väikestele. Mänguväljakul oli ka ratastoolilastele mõeldud kiik, mis jällegi meeldis väga. Sellist mänguväljakut tahaks ka Tartusse. Siin küll erinevaid mänguväljakuid ja madalseiklus radasid, aga sellist suurt ja komplekset väljakut pole. Kuigi ilmselt peaks ka seal olema siis keegi kes korda jälgiks, teades kuidas noored lihtsalt käivad ja lõhuvad.

Mere lähedal oli džungli park, see oli päris vahva koht neile kellele meeldib turnida. Erinevad takistusrajad mida ületada, nii lihtsalt tasakaalu hoidmiseks, kui ka takistuste ületamiseks. Minu lastele meeldib turnida ja ronide, seega ideaalne. Laudis tee raja kõrval jälle mulle ideaalne. Päris jama oleks kuskil kõndida ja vaadata ega kuhugi juure taha ei koperda. Pargis oli ka väikene tiik, mida sai parvega ületada. Minu laste jaoks uus asi.

Lehma kujud mis linnas, on ka omaette vaatamis väärsus. Kokku on neid 28, kuna meie neid ekstra ei otsinud siis nägime pooli nendest. Tegemist kunsti projektiga “lehmade paraad”, kujud tehtud erinevate kunstnike poolt. Kes soovib käija ja kõik kujud üle vaadata siis tehtud ka eraldi kaart, kus kõik lehma kujud peal. Huvilistele head jalutamist.

Kõige kuumemal päeval käisime kaubanduskeskuses shoppamas, ja veel paaris pargis. Ühes pargis hiigel suured kujud (kübar ja katikine jalanõu näiteks), seal lähedal oli ka suur purskkaev “Fregatt vaal”, kuumal päeval väga mõnus värskendus. Enamus meist käisid ennast purskkaevus jahutamas.

Loomulikult käisime ka mere ääres. Meres ujumas sai ka käidud. Vesi oli üllatavalt soe (mere kohta vähemalt), ehk sama nagu meil järves. Sisse minna päris jahe, aga kui juba vees olla siis päris mõnus. Lainetes ujumine pole muidugi midagi sellist millega harjunud oleks. Mere ääres oli ka mitu turisti atraktsiooni, paar laeva kus sai ka peale minna ja vaadata laevad üle. Suur kettidest tehtud tool, korralik vaatetorn, millest avanes imeline vaade. Ja loomulikult käisime ka tuletorni juures. Tuletorni juurde saavad (kuni tuletornini siis) ka liikumis raskustega inimesed. Suur pluss jällegi, mulle meeldib kui mõeldakse ka veidi raskustes inimestele, kes enamasti väga paljudesse kohtadesse ei pääse.

Käisime lisaks ka kohalikus vabaõhu veepargis, meenutas Vudilat aga palju ägedam. Torusid rohkem, lisaks sai ka tuubiga basseini lasta. Mina aga nautisin mullivanni. Ideaalne jalgade lõõgastuseks. Veepargi ainsaks miinuseks ajaline piirang (1,5h) oleks tahtnud olla veidi rohkem. Samas oli hind vägagi soodne (käisime reisil 4kesi ja hind 24eur).

Reis perega oli vägagi mõnus (kahju et üks laps ei soovinud tulla). Ventspilsi võrdleksin Pärnu või Võsuga, hinnad aga palju paremad (nii väljas söömisel kui majutuse poolel). Olime kokku 3päeva, 4ndal päeval hakkasime juba hommikul kodu poole sõitma. Ütleksin et ajast tegelikult jäi puudu, üks pool linnast jäi täielikult uudistamata ja nii palju oleks veel saanud teha. Nii et kes lähevad siis minge kohe nädalaks ajaks.

Kuidas see kõik aga tervisele mõjus. Ütleks et juba esimese päeva õhtuks olid jalad jamas seisus, teise päeva õhtuks juba päris hull. Nagu ikka ei suuda ma ennast tagasi hoida. Jala ju näeb rohkem. Teekond (üle 3km) oli aga liiga pikk. Kuna jalad enam nii pinges ei püsi, ei teagi. Jalale astuda ei saa ka hetkel kui mõni päev reisist möödas. Paremale jalale astuda eriti ei saa, hüppeliigesesse lööb meeletu valu. Kunagi see kuu tuleb ka telefoni vestlus taastusravi arstiga. Loodan et mingeid soovitusi ka jagab. Oi kuidas ma ei salli seda santi olekut, kus sa ei suuda enam sama palju kui aasta tagasi. Nendel hetkedel ma vihkan seda diagnoosi üle kõige.