Viimased nädalad on mind tabanud meeletu väsimus. Ma magan rahulikult terve öö, aga hommikul ärkan nagu ma poleks üldse maganud. Terve päev otsa on tunne, nagu tahaks magama heita. Ja õhtul uinun mõne sekundiga.
Kõik algas kella keeramisega. Ma ei usu, et otseselt kella keeramine selles süüdi vaid see tüütu pime aeg. Hommikul veidi valgemat aega ja juba lõunast hämar. Õues muidugi ei paista ka eriti päikest. Pidevalt on pilves ja sompus ja see süvendab seda kõike. Ma lihtsalt ootan juba, millal päevad muutuksid taas pikemas ja valgemaks. Pidevalt ringi kõndimine, olles ärkvel, aga tahtes tegelikult magada, ei tundu üldse hea. Ei kehale ega vaimsele tervisele.
Selle väsimusega võitlemine tundub ka mõttetu tegevus. Mu aju justkui arvaks et on pidev öö. Kas sellisel ei juhul võiks suuta magada kevadeni. Aga õnneks on jõulueelne aeg peagi käes. Natuke lisavalgustust paigaldatud, mis põlebki ajal kui laelamp ei põle. Samas loob mõnusa hubase meeleolu. Loodan et tuleb välja ka rohkem päikest mis annaks rohkem energiat. Ka õuedele võiks juba lisavalgustused tulla, mis natuke rõõmu teeks hingele. Ja et see pime aeg saaks kiirelt läbi. Ma ilmselgelt elan vales kliimas.