Peale avariid tekkis vaidlus kindlustustusega hüvitise teemal. Ei läinud nii edukalt, kui oleks tahtnud. Ebaõiglane tulemus lõpuks ikka.
Kindlustuse põhiliseks argumendiks jäi siiski, et tegemist vana autoga. 2008.a. masinat, sellise võimsusega müügil pole. Läbisõit ka korralik, no mis teha kui sõite ikka tuleb omajagu. Võrreldi 2007.a. masinatega, sama võimsusega. Summaks pakuti 2000eur ainult + registreerimis tasu.
Kuna hüvitise mõte on, et ma saaksin osta asemele samaväärse auto, siis seda ei saanud ka selle pakkumisega. Seega sai oldud mitu päeva kirjavahetuses. Lõpuks jäigi minu ainsaks argumendiks rõhuda ainsale müügi kuulutusele mis hetkel 2007.a. masin müügis on. Kuulutuses ka kirjas, et ideaalses seisukorras, müüdud masinate kuulutuses mida kindlustus välja tõi seda kirjas polnud. Tuua välja seaduse punktid liiklus seadusest ja võlaõiglus seadusest. Ja loota kindlustuse mõistvale suhtumisele.
Tulemus: kindlustus tõstis summat 300eur. See tulemus polnud minu silmis piisav, aga andsin alla. Kuna uut masinat vaja ja raha endal selle ostuks võtta pole, siis ei olnud ka jaksu võidelda. Laenu ka võtta ei soovi, kindlasti kiirlaenu ikka saaks. Seda, aga vaja ka tagasi maksta. Sellesse seisu ennast, aga panna ei soovi. Ei tahaks veel kuhugi võlglaseks ka saada.
Selle summa eest raske midagi leida. Leida masinat kuhu mahub viis inimest ja oleks ka pagasi ruumi. Autot mis on sellises seisukorras, et kohe remontima ei peaks. Ja loomulikult mõningad mugavused ka ikka olemas.
Seega kindlustusega vaieldes, kui sul pole endal aega kuna autot vaja, võid olla kindel, et jääd kaotajaks. Seega olen ma siiski mitmekordne ohver. Kõigepealt avariis ja nüüd kindlustusega jamades. Tahaks endiselt kirjutada õnnetuse põhjustajale pika kirja. Kirja kus ütleks, millisesse olukorda ta mind pani ja mis deemonitega võitlen. Võiks kuulda kasvõi ühte siirast vabandust!
Kurb, et ohver jääb ohvriks. Nüüd võiks natuke õnne kusagilt tulla ja vähemalt hea masina müügist leida.