Kui ma algselt olin juba veidi meeleheitel, sest selle väikse summa eest võimatu masinat leida. Siis loodetavasti läks hästi.
Kui vahepeal vaatasin Ford mudeleid nagu S-Max ja Galaxy, Sealt Alhambrat ja Volkswagen Sharani, sest need head mahukad autod. Minu jaoks tähtis, et tagumised istmed eraldi, et me ikka kõik normaalselt ära mahuks. Siis need autod olid liiga kallid ja soodsamad mitte piisavalt heas seisus. Minu eesmärk oli leida masin, mida ei pea kohe remontima hakkama, kehtiv ülevaatus ja madal küttekulu. Ja no samuti, ei tahtnud loobuda vana auto mugavustest nagu püsikiirus hoidja ja peegli soojendid. Loomulikult võiks auto kiirelt ka soojaks minna. Peas juba mõtlesin, et leiaks siis uue Tourani vähemalt.
Siis kirjutas mulle elukaaslase sõber, kes jagas ühte kuulutust Tartus, kus tõesti odav Touran pakkumises. Aga sellel polnud ülevaatust ega kindlustust. Alguses juba mõtlesin, et mingi scämmer, kui kirjutasin, et ülevaatust pole, siis vastas, et oi jah ta siis kirjutab talle. Teate küll neid nalju kus müüakse mehe vara seljataga maha või naabri vara kättemaksuks. Siis ütles, kes on alles 🙂
Kuna see ajendas ennastki veel vaatama kuulutusi, läksin juhuse tahtel soov lehele. Seal nägin Tourani kuulutust, mis asub Põlvamaal. Ainsa miinusena, et 2006a masin, muud andmed sarnased. Positiivse poole pealt, 7 kohaline. Jagasin kuulutust ka elukaaslase sõbrale, ta jagab autodest ikka palju rohkem kui meie. Kiitis mootori ja muud asjad head ja nii me vaatama läksimegi. Seda õhtusel ajal, kui õues juba pime.
Kohapeal tegi mehe sõber proovisõidu, midagi halba polnud öelda. Masin hiljuti Soomest toodud, dokumendid hammasrihma vahetuse ja õli vahetuse kohta olemas. Ideaalne midagi tegema ei pea. Kaalusin peas ka teisi autosid. Kõik üle 3000eur + registreerimise tasu. Seega kindlasti oleks pidanud raha kõvasti juurde panema. See oli päris suureks kaalukausiks ja nii see tehing tuligi. Autol lisaks kõigele muule peal ka webasto. Seda polegi ühelgi masinal mul veel olnud.
Koju sõita oli väga hirmus. Meeletu pinge peal, pimedus ja hirm saatsid mind terve sõidu. Tuli meelde üks esimesi maantee sõite peale lubade saamist. Ma ei suutnud samuti muud teha kui pingsalt teed jälgida. Samuti seekord, jälgisin lihtsalt pingsalt teed ja lootsin, et keegi kusagilt küljelt sisse ei pane. Kas see hirm kaob kunagi? Kõht oli pingest krampis, aga koju ma jõudsin.
Loodan, et see auto püsib pikalt ja loodetavasti järgmine autovahetus, minu enese soovil ja siis juba mingi palju uuema masina vastu.