Täna automessil käies, sai räägitud ühe mustangi omanikuga. Elust, autodest ja kõigest muust, isegi lubade tegemisest. Jõudsime loomulikult ka selleni et mustang on mu unistuste auto.
Kui palju keegi üldse unistab ja julgeb sellest isegi rääkida? Öeldakse ju, et unistada tuleb suurelt, ometigi mina pole kunagi luksusvillast unistanud. Jah ka mina unistan, et ühel päeval saaks suurema kodu, aga kindlasti ei pea see olema midagi uhket. Peaasi et valgusküllane, soe ja hubane. Kus igal ühel ruumi ja ruumi ühisteks koosviibimisteks, nii praegu kui ka tulevikus.
Samuti on minu unistuse seas omada mustangit ja matkabussi. Mustangiga sõidaks Eestis kevadest sügiseni ja kui läheb juba veidi jahedamaks läheks matkabussiga lõunasse, Hispaania ja Itaalia on need sihtkohad mis juba ammu mõtetest läbi käinud. Ka unistuses tahaks seda kõike teha siis kui lastel kool läbi, ehk üle 10aasta aega selle suure unistuse poole püüdlemist. On ilmselge et iga unistuse nimel vaja ise pingutada, seega loodan lihtsalt, et ühel päeval jõuan omadega nii kaugele, et saan seda kõike ka endale lubada.
Loomulikult olles 30+ vanuses ei peaks enam unistama, peaks olema kõik ise saavutanud. Ometigi kuulun mina nende hulka, kes pole oma elus midagi erilist saavutanud ja tegeleb hoopis unistamisega. Unistage ka teie, sest nagu ütles see kellega täna vestlesin, siis head unistused pidid kõik täide minema. Seega loodame, et ühel päeval see juhtub ja unistused tõesti täituvad.