Eelmise aasta ehk 2023 aasta alguses, otsustasin et käin ikkagi ka Tartus neuroloogil. Arvestades et vaja iga aasta käima hakata oleks kodu lähedal käimine lihtsam. Samuti vaja lisa füsioteraapiat, mida neuroloogi kaudu saaks.
Samuti oli vaja teha tervisetõend, et saaks autoga edasi sõita. Ainus võimalus kodust välja saamiseks. Jala ei suutnud ma siis ega suuda ka praegu piisavalt liikuda. Jubedalt kartsin et ma ei saa haiguse tõttu tervise tõendit. Õnneks aga perearsti visiit oli edukas. Kuna jalad ei tõmble ja autoroolis probleeme polnud ega pole siis tervisetõendi pikendamine sai edukalt tehtud. Tõeliselt hea uudis.
Neuroloog saatis kiirkorras taastusravi arstile. Vaatas mu seisu üle. Kinnitas et hakkan saama taastusravi et liikumine veidigi paremaks saada. Taastusravi arstil käidud selgus et vasaku jala labajalg ripub. Sain oma esimese ortoosi retsepti. Samuti sain saatekirja füsioterapeudi juurde.
Tõeline üllatus tuli töötukassa otsusega. Olenemata sellest et liikumine väga piiratud, tasakaalu probleemid ja kukkumised. Samuti ei saanud siis ega sa ka praegu jätkuvalt olla sundasendis ei istuda pikalt, seista pikalt, läbida pikka vahemaad sain ainult osalise töövõime ja ei mingit puuet. Peale vaide esitamist, helistati mulle töötukassast. Küsiti lisaküsimusi. Neile tekitas probleemi et ma tegin ju TERVISETÕENDI seega kuidas mul midagi hullu saab viga olla. Nende silmis justkui see et mul sai tehtud tervisetõend teeb mind terveks inimeseks kellel väga väiksed piirangud. Sellel momendil tuli tõsine viha ja kurbus selle süsteemi vastu. Süsteem mille hammasrataste vahele jäävad paljud. Süsteem mille järgi see kui sa liigud autoga teeb sinust enam vähem võrdväärse tervetega, olenemata et autoga liikumine on ainus võimalus ühiskonnast osa võtta.
