Vahepeal käisid soomlased külas, ristiema oma mehega. Polnud neid näinud eelmisest suvest saadik. Kuna ristiema minu jaoks justkui ema eest, siis taas nägemise rõõm oli suur. Tahaks teda rohkem näha kui kord aastas. Õnneks on olemas hea interneti ühendus ja saab temaga tihti ühenduses oldud.
Tulemise päeval tegin ise lihtsa suvise õhtusöögi ja sai väljas õhtustatud. Grill kana (ise tehtud marinaadis) ja värske kartul ja toorsalat kõrval. Toitu kiideti, nende arvates olen suurepärane kokk. Lapsed seda tihti ei leia. Liha marinaadi panid nad ka kirja, pidid ise katsetama ka. Peale söömist ja pikalt jutustamist suunduti hotelli. Pidime siis õhtul veel kokku leppima mida homme linnas teha. Kuna ilusad ilmad siis võiks minna kuhugi.
Kuhu minna tundus kuidagi väga raske ülesanne. Tartus justkui pole kuhugi minna. Toomemäel ja botaanikaaias on nad mitmeid kordi käinud. Emajõe äär ilusaks tehtud, aga kuhugi seal minna pole. Kuhugi siseruumides ka minna väga ei tahaks ilusate ilmadega. Lihtsalt ainult kõndida kusagil ka ei jõua. Valikuks sai laevasõit emajõel, Pegasusega. 1,5tundi korralikku lõbusõitu. Laev sõidab nii öelda kahes suunas. Kõigepealt emajõe rannast mööda jänese matkaraja suunas, näeb kvissentali elamurajooni ilusaid maju ja ühte mahajäetud laeva. Pärast sõidab ropka sadamani ja siis tagasi juba Dorpati juurde. Laev turiste täis ja see sõit meeldis neile väga.
Pärast laevasõitu väike einestamine ja siis kõndisime kirjandus muuseumisse. Seal parasjagu üks kunsti näitus käimas. Kõigile tasuta. Selline veidi teistsugune, erinevad taiesed heli efektidega. Näiteks üks telk tõmmatud trepi peale ülesse. Ütleme siis nii et huvitav kogemus. Minule meeldis kõige rohkem aga kunsti muuseumi lagi, see on kunst juba. Ilusad maalingud, lühter ja erinevad kujutised. Soovitan vaatamas käia.
Koos soomlastega käisime ka Valgamaal ühistel tuttavatel külas. Viimati nägin neid 14 aastaselt, kui kodust lõplikult ära jooksin (üks pikem teema millest ka kunagi avalikult räägin kui täiesti valmis selleks). Ta mäletas mind õnneks väga hästi ja kutsus mind uuesti külla. Oleks tõesti tore tihedamalt suhtlema jääda, aga eks näis. Tuttavad viisid meid kõigepealt loomi vaatama. Naaber talu kasvatab lihaveiseid. Emased koos vasikatega olid lähemal, sai neid vaadatud. Veised said meie peale pisut kurjaks, olime nende jaoks liiga lähedal. Jalaga löödi maha ja pea läks vastu maad. Piisav hoiatus eemale hoidmiseks. Samal ajal ka parajalt ehmatav, olen nii käituvaid loomi näinud ainult telekast. Aga no ei tasu lähedale minna, kui pisikesed loomalapsed lähedal.
Peale talus käimist läksime vaatetorni juurde. Tellingumäe puhkealal ja vaatetornis. Vaatetorn hiljuti kunagi korda tehtud. Tornist näeb nii Eestit kui ka Lätimaad. Autoga täiesti torni lähedale ei saa, tee sinna kõndimiseks üsna halb, killustik peale veetud. Samas soovitan ikkagi külastada. Puhkealal on võimalik varjualuse katuseall (seal kus puid hoitakse), ka magada. Siis olid seal ka kaks poroloni olemas. Loodan et keegi neid sealt minema ei vea.
