Sigulda teine päev oli palju lühem, aga sama huvitav kui esimene. Sigulda on taaskord koht kuhu tagasi minna, kohti mida külastada on veelgi.
Teist päeva alustasime köisraudtee/kaablirongi sõiduga. Imelised vaated Gauja jõele. Üks ots sõitu 7min. Üle jõe jõudes võid kohe tagasi minna, või teha kohapeal jalutuskäik ja minna kasvõi õhtul tagasi. Meie tegime lühema jalutuskäigu ja järgmise tiiruga tagasi. Jalutuskäigul sai üle vaadatud mõisahoone ja aed. Mõisasse on tehtud rehabilitasiooni keskus. Kus saavad ravi nii sõltlased, kui ka lihashaigusega inimesed. Põnev avastus jällegi. Tagasi üle jõe sõites tuli üks paar vastu turbo zipline sõites, no seda ma ilmselt teha ei julgeks. Samas elukaaslane hea meelega prooviks siiski järgi.
Järgmisena oli plaanis minna Gutmani koobast avastama, sinna me aga ei jõudnudki. Metsatee parklast sinna oli kohutavas seisus, üli porine lihtsalt. Seega jääb see koht nimekirja, mida tahaks kunagi vaatama minna.
Nii jäigi veel Siguldas ainult üks asi külastada meie plaanides, Sigulda loomaaed. Loomaaias pole küll palju erinevaid loomi, küll aga saab neist enamusi sööta. See teeb kogu selle käigu kohe erilisemaks. Nii sõbralikud loomad, kes kohe tulevad aiaäärde ja küsivad snäkki. Tänu sellele sai ka paitada neid. See tegi külastuse palju erilisemaks. Veel on seal leemurite maja, külastus lisatasu eest. Ilmselt kordagi neid enam nii lähedalt ei näe ja sööta ei saa, seega vaatasime ka nemad ära.
Tagasi teel sai külastatud veel Valmiera Depod ja kaubamaja. Peatus Valmieras on justkui tavaline peatuskoht juba. Loodan et järgmisel aastal saab veel mõne väljasõidu teha. Ja loodetavasti suudan siis nii, enam ei lõpeta valudes. Kõndima hakkamine ja jala liigutamine valulikud, aga kogu see käik oli seda väärt.