Sai käidud väiksel mini reisil. Algselt oli plaan minna Daugavpilsi, mis justkui Läti Ida-Virumaa, siis takistuseks sai vahemaa ja majutuse hind. Järgmisena sai plaani võetud Sigulda, kuhu läksime ainult üheks ööks. Väike vaheldus siiski.
Esimene peatus oli Minotayruse labürint. Puidust põnev rada. Anti kaasa 8numbriga paber, kuhu iga nr juures pidi eraldi augustama. Algselt leidsime kohe nr 2 ja siis muudkui sealt edasi. Algselt väga põnev rada oli lõpuks jube tüütu. Enam ei leidnud kohta, kus sai väljuda, tiirutasime ühe koha peal, sest olime muudkui tupikus. Lõpuks välja saamine oli suur kergendus. Kui kunagi käinud poleks, siis käiksin ja soovitaksin. Uuesti kohe ei läheks.
Edasi väike snäkk parklas ja edasi külaliskorterisse. Külaliskorter kesklinna läheduses, mõnus rõduga pesitsuspaik, ainus miinus, et kolmas korrus. Külaliskorteris tegin esimese asjana tassi kohvi. Kuna ma pirtsakas ja kohv võiks olla puruvaba, siis tellitud filter, millega otse tassi kohvi teha oli ideaalne abivahend. Peale väikest puhkust võtsime ette jalutuskäigu vaatamisväärsuste poole. Mis see mõni kilomeeter siis kõndida pole.
Raudteed ületades jäi silma foor ülekäigu kohal. Võiks olla ka Eestis, tagasiteel tuli rong ja see karjus ikka korralikult. Teele jäi ka põnev park/kohviku õueala kus huvitavad kujud. Autoga minnes vaevalt, et ekstra parkima oleks hakanud. See ongi põhjus miks eelistan jalutada. Näeb rohkem. Ja silma jäi ka huvitav tee lahendus. Jalgratta tee kus autod on külaliseks. Sõidad kiirusega max 30 km/h tunnis ja kui autol jalgratas ees, siis mööduda ei või. Huvitav kas selline tee tuleks ka Eestis kuhugi, või autojuhid ei suudaks olukorraga kuidagi leppida?
Loomulikult külastasime uut lossi, mida imetlesime nii seest kui ka väljast ja ka ordulinnuse varemeid. Lossis sees pole midagi erilist vaadata. Kahjuks pole säilinud midagi vanast ajast, millest ülimalt kahju. Hinnad külastuseks aga väga soodsad. Linnuses olid aga imelised vaated, hea meelega oleks seal ühe kohvi joonud. Mis puudutab aga ordulinnust, siis linnuses olevale tornile on paigaldatud invalift ja puude kaardiga saab tasuta sisse. On kuhu areneda, ka Vilniuses oli mäeotsas asuvale kindlusele (Gedminase torn) paigaldatud lift/tõstuk. See oli küll tasuline 1eur ja võis vabalt minna ka siis kui kõndida mäe otsa ei jaksanud. Seega millal Eesti jõuab sellisele tasemele?
Veel vaatasime üle vaateratta, S vaateplatvormi ja Tarzani pargi. Vaateratas nägi välja väga vana. Kohe kindlasti mitte selline nagu Tallinnas see uus ja ilus vaateratas. Lastest keegi sellega sõita ei soovinud, seega sellega jäi sõit ära. Tarzani pargis ainus asi, mida R oleks teha tahtnud. Oli selline mis on liiga keeruline kiire peale ja maha saamise tõttu tõstukile, mis ka suusamägedes. Küll aga saime seal idee järgmiseks päevas. Tagasi teel jäi teele ka raudteejaam/bussijaam. D tuli koheselt ideele, et võiks ka rongiga Lätis käia. Mõte, mis jäi pähe, äkki talvel isegi läheks vaataks selle jõululaada üle.
Esimese päeva lõpuks oli selge, et see jalutuskäik osutus siiski liiga pikaks. Korterisse tagasi jõudsin valudes, ka R oli valudes. Taastumine võtab jälle päevi, ilma valuvaigistita olla ja elada ei suuda. Aga samas, ma kõnniks uuesti. Seega, ilmselt ma sellest kõigest ei õpi.