R sai vahepeal 16. Täiesti uskumatu kuidas aeg lendab, alles ta sündis. See muidugi tähendab, et ka minul vanust palju juures, mida samas üldse nii ei arvaks.
Sünnipäeva õigel päeval tähistasime kodus koogi ja (alkoholivaba) šampusega. Kahjuks on viimased aastad jätnud jälje ka R elule, väga endasse tõmbanud ja ei suhtle teistega eriti. Seega selline meelespidamine, minu jaoks vägagi oluline. Sünnipäeva endal ma ei tähista, laste omad, aga väga olulised.
Minu õnneks on septembri alguse ilmad olnud ideaalsed, suvised ja soojad. Nädalavahetusel sai seega käidud R-i sünnipäeva tähistamiseks looduses, Palojärve ääres. Täiesti ideaalne koht, saab grillida, lastele mänguväljak, suvel ujumisvõimalus. Grillisime, lisaks kaasas laste lemmik snäkid ja limonaadid.
Kuna läksime järve äärde, võtsime kaasa ka ujumis asjad. Ilmad soojad olnud, seega iial ei tea. Esimesena käis vett proovimas elukaaslane, kes leidis, et hea ja karastav vesi. Kui juba enamus kraamist grillitud, võtsin ka julguse kokku ja otsisin ujumis asjad välja. Selle üle rõõmustas D. ta juba pikalt käis enne küsimas kas ujuma ka saab. Läksime siis proovima, vette minna oli kohutav. Vesi tundus ikka päris jahe. Õnneks on Palojärvel purre, kus redelid, seega proovisime redelist minekut. D läks esimeselt redelilt ja mina tagumiselt ehk kaugemalt. Daisy jõudis juba ühe tiiru ära ujuda, enne kui mina vette sain. Aga vees olles ei tundunud see vesi üldse külm, vähemalt alguses. 3 ringil olles läksid järsku varbad nii külmaks, et enam ei julgenud vette minna, aga linnuke kirjas, 7. september sai veel ujumas käidud.