Kuna V-l vaja neuroloogil käia, sest piisav aeg möödas ja vahepeal probleeme juurde tulnud/süvenenud. Õnneks temal oli aja saamine lihtne, kirjutasin neuroloogile ja sai ruttu aja, neuroloog tuli muidugi alles tööle tagasi ka, oli vahepeal pikalt välismaal.
Laste neuroloog on muidugi mega tore ja üks hinnatumaid Tartus, kui kellelgil vaja siis soovitan Eve Õiglane-Šlik. Küsis kohe mis siis vahepeal muutunud on ja uuris ka R-i kohta. Ta alati suudab neid mõlemaid meeles hoida. Pani kõik vahepealse progressi kirja, muretses kas lapsed ikka füsioteraapiat saavad ja uuris kas Haapsalus ikka käisid ja kuidas seal meeldib. Lihtsalt vahelduseks ka üks tore arsti visiit, arsti juures kes vähemalt paneb tundma, et teda päriselt ka huvitab.
Kuna R-le pandi aeg uuringuteks, siis neuroloog suunas kohe V ka samaks ajaks haiglasse uuringutele. Nii öelda kaks kärbest ühe hoobiga. V-l muidugi suured probleemid sellega, tal probleeme (tõrge) tablettide söömisega, et talle tehakse uuringuid ja vaadatakse kas peaks ka lihas lõdvesteid sööma hakkama. Ta ei taha niisamagi ühtegi rohtu võtta, kui haige siis võtab viimasel vajadusel. Samuti ei tahtnud ta midagi kuulda sellest, et peaks ööbima haiglasse jääda. Ilmselgelt polnud tema jaoks arsti käik kuigi hea lahendus.
Neuroloog kiitis ka mind, et ma nii hästi ennast igasugustega asjadega kursis hoian ja tean kuhu pöörduda. Ja ma pidavat ka üsna normaalselt kõndima ja otse loomulikult läksid istumisega jalad kangemaks ja pärast oli raske liikuma hakata. Nii palju siis normaalsusest.
Aga ootan juba uuringuid ja loodan et need mõlema jaoks võimalikult edukad. Endiselt hea meel, et alla 18aastaseid uuritakse ja jälgitakse rohkem.