Mured V-ga selgusid juba varakult, esimeses klassis. 2. klassis kus asi läks juba väga hulluks läks, saime ta Hiie kooli, kõik spetsialistid loomulikult vaatasid ta läbi. Selgus, et tal mingi segatüüpi häire, ehk ta ei saa kogu tekstist aru, talle ei jää asjad nii kiirelt meelde jne. Tema jaoks raske nii lugemine (teksti mõistmine) kui ka matemaatika.
Probleemid jätkusid ka Hiie koolis, mida klass edasi seda raskem. 5ndas klassis jäi ta klassi kordama ja ma kahetsen seda siiani. Mitte miski ei muutunud, kooli ei huvitanud tema probleemid. Käidud uuesti läbi ka kõik spetsialistid, psühholoog, logopeed ja psühhiaater. Koolis leiti, et ootaks veel aasta, aga mina enam ei suuda. Mul on lapsest nii kahju. Lisaks sellele, et ta peab raskes teisme eas tulema toime oma keerulise haiguse diagnoosiga, peab ta toime tulema ka kooli raskustega. Kuidas teile tunduks kui üritate kasvõi oma koduse majapidamise rahandusega toime tulla, aga ei saa aru kuhu ja mida maksma peate?
Pöördusin rajaleidjasse, koolist küsisin vajalikud dokumendid mida rajaleidjasse esitada (hinded läbi aastate ja hinnangud õpetajatelt). Need hinnangud ka muidugi utoopilised. Näiteks ei saa õpetajad aru, et laps läheb pingesse ja seetõttu joonistab vihiku äärtele, või et kui laps jookseb nuttes klassist välja, sest ta ei oska, siis ta teeb seda teiste eeskujul. Ometigi on ta ainus kes nuttes välja jookseb. Nüüd ka lõpuks tulemus käes.
Koolis kõige suurem mure matemaatikaga. Mitte igaüks ei peagi olema matemaatikageenius. Oma igapäevaste arvestustega (nt poes) saab ta hakkama ja ma ütlen ausalt mulle sellest piisab. Ta on kõige suurema südamega laps.
Nüüd peetud ka ümarlaud. Kool oli kuidagi väga vastuvõtlik. Ta saab nüüd (loodetavasti) kõike vajalikku abi, et edaspidi tunda seda eduelamust. Et pole nii et ta õpib ja kasu pole, vaid et ta õpib ja näeb ka ise tulemusi. Seda kõike oleks pidanud tegema juba paar aastat tagasi. Aga ma loodan, et nüüd läheb ainult paremaks. Ja saab ka tema vaimse poole tänu sellele paremaks. Järjekordne näide sellest, et tunne sisetunnet. Kui sa näed, et lapsel ei tule edusamme kuigi ta pingutab, siis võitle selle nimel, et läheks paremaks. Mitte kõik ei pea olema geeniused, on ka palju teisi häid omadusi, mida oma lapses märgata.