Paar aastat tagasi sai üks väga loll otsus tehtud, seoses autoga. Olin siis vana, aga täiesti toimiva toyota avensis verso omanik. Sai auto ostes vahetada mootori rihm ja pump komplektina, tavaline asi, mida vahetada kui ostad kasutatud auto. Autoga sai sõidetud paar aastat muretult, käisime nii Lätis kui Eestis sellega ringi ja suurt remonti polnud vaja. Tavaline kulumine välja arvata, aga see on iga autoga nii, ka uutega.
Paar aastat tagasi, kui veel tööl käisin juhtus töölt tulles midagi, autol läksid lihtsalt kõik tuled põlema ja jäi keset teed seisma. Hea, et see ei juhtunud keset ristmikku. Mis siis ikka, ohutuled tööle, ohukolmnurk tahapoole, paar pisarat ja kõne koju.
Auto sai lõpuks koju veetud, olin vihane ja kurb samal ajal. Tuli välja, et mingil põhjusel ilmselt mootori rihm läbi (vähemalt nii öeldi) kuigi sõidetud kilomeetrite järgi nii palju polnud, et oleks vaja olnud vahetada. Ei oskanudki midagi öelda.
Mehe sõber, kes ka varem paar lihtsamat tööd meie juures ära tegi, lubas aga selle mootori korda teha. Jutt ilus, et paar asja lihvida vaja ja midagi veel ja saab korda. Kuna suur töö, siis viib enda juurde, ja teeb korda. Mõtlesin et las viib siis, saab äkki suveks auto korda.
Loomulikult lõppes see kõik sellega, et ta ei vastanud enam telefonile, andis kahtlaseid lubadusi ja taas kordus mitte vastamine. Ühel momendil, tahtsin kohal käia sest sisetunne aimas halba. Kedagi kohal polnud, aga vaatepilt oli kohutav. Rehvid olid kadunud, tuled läinud, numbrimärk rippus, pool mootorist läinud. Kutsusin kohale politsei ja tegin avalduse. Avaldusest muidugi kasu polnud, sest tuli ruttu vastus, et tegu tsiviil vaidlusega ja peaksin kohtu poole pöörduma. Selle peale, läksin uuesti kohale, et vaadata kas saab järelejäänud romu ära tuua ja kasvõi vanarauda viia. Ja siis selgus, et pole enam mida tuua. Auto oli kadunud. Uus avaldus politseisse ja lõpuks läks asi kohtusse.
Nüüd siis oli ka kohus ära, määrati kahjutasu (mida ma ei looda saada), ja lootus on auto registrist kustutatud saada. Nii palju jama. Seega kui kellelgil veel sarnane olukord, siis ärge siiski igaühte usaldage. Tehke siis minu sõnade mitte tegude järgi, minul läks esimene auto nii öelda koolirahaks, kuna mõistust polnud. Loodetavasti tulevikus olen targem.