Laste taastusravisse viimine, päev täis (mitte soovitud) seikluseid

Lapsed sai taastusravisse viidud. Päev läks ootamatult pikemaks ja täis ootamatuid olukordi. Olukorrad milleks enne sõitmist valmis pole, aga peaasi, et kõik lõppes hästi.

Haapsallu sõitsime läbi Pärnu, no ei meeldi see Tartu- Tallinn maantee. Pole seal häid kohti jala sirutamiseks, ega jalutamis pausiks. Seega saigi valitud teine tee. Esimene peatus Viljandis, siis Pärnus väike ja sirutus ja einestamine ja Lihulas jalutus peatus. Lihulas sai vaadatud üle mõis ja kindluse müürid. Selline veidi pikem jalutus tiir. Ja seal nägin selle suure teo ka ära. See oli ikka palju ilusam kui see Hispaania teetigu meil aias. Samas oma aeda ma teda ei tahaks.

Kui tavaliselt on probleem, et me jõuame Haapsallu liiga hilja, jäädes hiljaks füsioteraapiasse näiteks. Siis seekord jõudsime ekstra varem, aga ikka pidin ootama ja lõpuks paluma, et kiiremini arsti vastuvõtule pääseks. Kahjuks arstil nii hästi ei läinud, nagu oleks oodanud. Kui alguses oli ka mure, kui kauaks nad siis lähevad. Kohtade kriis, hetkel suur. Osakond oli ikka väga täis, polegi seal nii palju inimesi näinud. Siis õnneks saavad nad ikka kaks nädalat olla, loodan, et kasu suur. Aga samas on mul meeletult hea meel, et selline taastusravi on võimalik.

Tagasisõit oli ka katsumus omaette. Ühel momendil kuulsin, et tuleb teistsugune hääl. Kahtlustasin, et äkki rehv katki. Elukaaslane küll arvas, et midagi hullu pole, aga vaatasime siiski järgi. Ühe rehvi juures kõik kuumas, pidur oli peale jäänud. Tagurdamisega läks justkui lahti, jahtus maha ja jätkasime sõitu, mingi aja pärast jälle sama asi. Jälle sama jamamine. Lõpuks olin see jobu, kes liikles aeglasemalt kui teised. Õnneks otseselt kellegile ette ei jäänud, ohukad juba varakult märku andmiseks ja vajadusel bussi taskusse ootama. Koju jõudsime paar tundi hiljem, kui algselt loodetud. Jalad meeletult pinges ja nõme närvivalu piinamas.

Mis siis ikka, auto taas remonti. Loodan, et üli kalliks taas remont ei lähe ja järgmise nädala lõpuks kõik korras. Tekib juba tunne, et peaks ikka neeru kuhugi panti panema. Ja taaskord hea meel, et see teine auto olemas, ja vajalikud sõidud tehtud saab.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga