Kui veel mõni mäletab, siis R on olnud koolikiusu ohver. Probleem, millega tegeleti suurema sekkumise järel kaks aastat. Probleemi mõju ei kao kooli lõppemisega, see jääb ohvriga ka edaspidi. Nii mõnigi hirm ja ebakindlus jääb sind saatma kas mõneks ajaks või lausa aastateks. Samal ajal kiusavad elavad rahuliku südamega edasi, sest nende jaoks midagi ei muutunud. See aga on väga ebaõiglane.
Koolis jäetakse ka ohver justkui kannatajaks edasi. Ohver peab vahetama istumis kohta klassis, ohver peab vahetama klassi või lausa kooli. Kiusaja, tema kõnnib vabalt edasi, tema käitumisele ei järgne ühtegi karistust. Miks kiusaja ei võiks vahetada klassi või lausa kooli? Miks kiusajaga ei tegeleta rohkem? Jah ma võin ju teada, et ilmselt läheb ka kiusajal halvasti. Samas ohvri vanemana, keegi ei lapi minu lapse hinge kokku, keegi isegi ei suutnud vabandada lapse ees (kiusajatest).
Mõtted, kas ma võin teatud riideid kanda, või mu keha paistab liiga palju välja. Tahtmine ka suvel kuumalaine ajal kanda laia särki, või äärmisel juhul lausa pusa. Sest muidu ju kõik kondid paistavad välja, nii juhtub kui häbivääristatatakse neid kes kõhnad. Ei narrita ainult ülekaalulisi vaid ka kõhnasid. Ka kehalise õpetaja kutsumine luukereks, pole normaalne ega õiglane. Igal sõnal on mõju.
Kas ma tahan kuhugi minna, sest kõik ju näevad kuidas ma kõnnin. Pigem istun kodus nelja seina vahel. Ei käi kusagil linnas, ega omavanuste seltskonnas. Tegelikkuses kodus oleks tekitab juurde hirme, aga kodust välja minek liiga suur katsumus. Kõndimist, ei saa muuta, me kõik liigume erinevalt. Kes lihtsalt erineva kõnni mustriga, kes mõne trauma/haiguse tagajärjel. Kas sellepärast on mõned kohe halvemad? Jälg enesekindlusele, aga on jäetud. Kaua selle taastamine aega võtab, ei tea iial.
Ka lapsevanemal on suur roll koolikiusu vähendamiseks. Vaata, kuidas sa kodus teistesse suhtud. Kui halvustavalt räägid või isegi käidud. Kuidas suhtud nendesse, kellel pole elus nii hästi läinud. Järgmisel korral, enne kui teistele halvasti ütled, mõtle, kas seda on vaja öelda? Kui midagi head ja ilusat pole öelda, siis vaiki.
Koolikius ei ole lihtsalt omavaheline nääklemine, sellel on pikemaajalisem mõju. Me ei saa muuta minevikku, küll aga suudame muuta tulevikku. Me saame muuta seda kuidas me praegu ja tulevikus teistega käitume. Me saame märgata, kuidas meie lapsed teistega käituvad. Rohkem märkamist ja tuge neile kellel on raske.