Minu lemmik rannaks kus käia on Elvas asuv verevi rand. Pisike rand kus korralik wc ja riietus kabiin. Minu jaoks kaks tähtsamat asja mis rannas olema peavad.
Rannas läheb meil tavaliselt mitu tundi. Ujume, sõidame sup lauaga, puhkame ja kordame. Isiklik sup laud ideaalne asi kui sulle meeldib sellega sõita. Rent läheks päris kulukaks. Vesi Elvas ka normaalne. Igal juhul puhtam kui emajões. Toit tavaliselt endal kaasas, kerged soolased snäkid.
Viimane kord rannas käies oli üle pika aja esimest korda vesi soojem kui õhk. Vesi 24 kraadi ja õhk 21 kraadi. Tõesti andis tunda. Veest välja tulles oli päris jahe. Kui tavaliselt ma rätikut üldse ei taha, kuivan niisama päikese käes ära, siis oli ka rätikut vaja.
Elva rannas ka armsad pardid kes ilmselt harjunud et neid söödetakse. Nii kui murul istud ja sööd on nad kohe lähedal ja lausa ootavad et sa neile süüa viskaks.
Nüüd siis aga piinliku osa juurde. Riided olid juba ära vahetatud. Hakkasime kodu poole tagasi sättima. Jalad olid aga täiesti liivased. Jube hea mõte tundus minna jalad ära loputada nii et astun pärast nii et jalg läheb jalanõu sisse. Nii kui jala ülesse tõstsin, kadus tasakaal ära. Vasaku küljega otse järves. Üli piinlik ja parajalt naljakas samal ajal. Ainus asi mida tahtsin oli kiirelt rannast kaduda. Käterätik tagumiku alla ja autosse.
Tagasi koju sõites tahtis elukaaslane head. Panna sisse istme soojenduse et kiiremini ära kuivaksin. Ma nüüd ei teagi kas mõjus natuke märg ist, või midagi lühises, aga märjalt kohalt sai vasak jalg korralikult särtsu, mitu korda järjest. Käskisin läbi naeru soojenduse kinni panna. Olukorra üle naersime veel terve õhtu. Samas on nii piinlik et ma ei taha enam pikalt kuhugi minna.
Mida juttu. Mis sa arvad, et nendel päris tervetel ei juhtuks sellist asja mitte kunagi? Looda aga. See võib juhtuda üks kõik kellega. Nii, et see pole kindlasti asi mille pärast põdeda.