Jalakrambid on üks kõige halvimatest asjadest, mis mind aeg ajalt segamas käib. Häiriv asi, mis sõna otseses mõttes segab elu.
Kui eelmise aasta lõpus ilutulestikku müüsin, arvasin, et see kui kaks jalga korraga krampi tõmbab on kõige hullem mis juhtuda võib. Nüüd ma leian, et see kui 3päeva järjest jalg krambis on sama hull. See parem jalg, mis teisest nõrgem, tekitab meelehärmi oma krampidega. 3päeva järjest krampe on liig, sääremari on lihtsalt nii valus. Kõndimine kannatab seetõttu, kõike läbi valu teha pole lihtsalt väga mugav.
Jala krambid on tihti probleemiks, põhjused alati erinevad. Liigne pinge, nagu siis kui ilutulestiku müüsin ja rohkem jalgadel olin. Liigne pingutus, kui ma ei taipa ära millal kõndimise ja harjutamistega liiale lähen. Kui pole ammu magneesiumit tarbinud, üks lisa vitamiin mida kuurina mul mõistlik tarbida.
Ka seekord olen ilmselt läinud millegagi liiale. Kõnnin rohkem, või no kui seda saab kõndimiseks saab nimetada. See 2-3km on vahemaa mõttes siiski väga väike maa. Harjutused, nii tasakaalu taastamiseks kui ka seljale. Samuti harjutused jalgadele, et lihaseid toetada, et nad tugevamad oleksid.
Samas pole terve suvi otsa juba tarbinud ka lisa magneesiumi. Tavaliselt iga paari kuu tagant siiski paar nädalat tarbinud. Ka seekord alustasin kohe magneesiumi võtmisega, loodan, et ka kiirelt kasu. Loodetavasti, taastub ka jalg kiirelt. Arvestades pidevaid närvivalusid, siis võiks ju mõni valu vahelduseks vähem olla.
Loodan, et magneesiumist ja venitustest on kasu. Tahaks natukenegi inimlikumalt juba elada. Vähemalt natukenegi aega.