HEV-noored täiskasvanute koolis
Artikkel mida täna lugesin.
Kui viimased aastad on olnud põhirõhk sellel, et kõik lapsed peaksid õppima koos. Siis nüüd selgub, et peale põhikooli pole neid lapsi kellegile vaja. Kui laps, kellel põhikoolis on õpiraskused ja vajab toetavamat õppimist on põhikooli lõpetanud, pole tal justkui asja ka edasi õppimiseks. Jah on selge, et need lapsed ei oleks valmis minema gümnaasiumisse. Mis oma õppekavalt juba ongi raske. Aga miks leitakse, et need noored ei vääri ka kutseharidust? Miks leitakse et need noored peavadki jääma riigi toele elama, sest ilma hariduseta pole neil lootustki leida endale sobiv amet. Miks arvatakse et need noored ei soovi kuhugi oma elus jõuda?
Võtame siis näitena tavalise inimese, oma tavaliste muredega. Kui temal vaja midagi pähe õppida või mingeid matemaatika valemeid pähe tuupida ja ta suudab selle endale päevaga selgeks teha et homne töö edukalt ära teha. Samas kui ta tunnis rohkem kaasa tehes tegelikult ei peaks nii palju vaeva nägema oma aine ära tegemisega. Ja võrdleme teda inimesega kes vajab rohkem tuge. Kes valmistub oma tööks pikemalt, kes vajab üks ühele selgitust et endale asi selgeks teha. Kes pingutab ilmselgelt rohkem kui iga teine, miks tema peaks olema vähem väärt?
Kui haridussüsteem tahab, et kõik õpiksid rõõmsalt koos. Siis see sama haridussüsteem peaks tagama ka selle, et see noor saaks edasi õppida. Ta saaks endale hariduse, hea töö ja võimaluse elus kuhugi jõuda. Samuti tagaks see selle, et need noored ei jääks lõksu riigi abi süsteemides. Ta ei oleks abivajaja, vaid iseseisev inimene, kes suudab ennast ära elatada.