Kadri

Jalakrambid on üks kõige halvimatest asjadest, mis mind aeg ajalt segamas käib. Häiriv asi, mis sõna otseses mõttes segab elu. Kui eelmise aasta lõpus ilutulestikku müüsin, arvasin, et see kui kaks jalga korraga krampi tõmbab on kõige hullem mis juhtuda võib. Nüüd ma leian, et see kui 3päeva järjest jalg krambis on sama hull. See […]

R tulevik oli pikalt lahtine. See matemaatika negatiivne hinne tundus, et rikub tuleviku. Samuti hirm võõrastega vestlemise ees, see olematu enesekindlus, see kõik tundus justkui lõputu õudus. Sotsiaalmeedia on tore koht kus jookseb ette reklaame. Piisab kui midagi guugeldad ja reklaamid tulevad ette. Nii tuligi ette reklaam, et Astangu kutse ja rehabilitatsiooni keskuse oma, et

Suur rõõm oli lasteaiast, aga veel suur rõõm on koolist, ma vähemalt loodan. D alustas kooliteed, esimese klassi minek oli kaua oodatud. Päevik mitmeid kordi läbi vaadatud, tunniplaani suutis ise ära kirjutada. Pinali sisu üle kontrollitud mitmeid kordi. Kõik tundub uus ja põnev. Veidi siiski tunnen ka hirmu. Hirmu, et tal liiga igav. Igavusega ei

Haapsalus oli taastusravis vibratsiooni matt. Loomulikult sellist matti ma koju ei hakka soetama. Pikemate taastumistega, olen ma mõelnud massaaži seadmetele. Kodune lõõgastus, mis äkki aitaks taastumisele kaasa, on vägagi ahvatlev mõte. EMS massaaži seade, mis saadab elektri stimulatsiooni jalgadele on peast mitu korda läbi käinud. Kui taastusravis tehakse vibratsiooniga ravi, siis äkki sobib ka selline

Füsioteraapiaga uuesti alustamine pole sprint, vaid uuesti maratoniks harjutama hakkamine. Maratoni ma siiski jooksma ega kõndima ei hakka. Aga uuesti omadega stardipunkti jõuan küll, värskema ja taaskord teadlikuma. Füsioterapeut on sama kes eelmisel korral, veidi lihtsam, sest ta teab mu lugu. Rääkisin üle uued sümptomid ja probleemid nagu näiteks trepil kukkumised. Samuti vaatas ise kõik

Kui veel mõni mäletab, siis R on olnud koolikiusu ohver. Probleem, millega tegeleti suurema sekkumise järel kaks aastat. Probleemi mõju ei kao kooli lõppemisega, see jääb ohvriga ka edaspidi. Nii mõnigi hirm ja ebakindlus jääb sind saatma kas mõneks ajaks või lausa aastateks. Samal ajal kiusavad elavad rahuliku südamega edasi, sest nende jaoks midagi ei

Sigulda teine päev oli palju lühem, aga sama huvitav kui esimene. Sigulda on taaskord koht kuhu tagasi minna, kohti mida külastada on veelgi. Teist päeva alustasime köisraudtee/kaablirongi sõiduga. Imelised vaated Gauja jõele. Üks ots sõitu 7min. Üle jõe jõudes võid kohe tagasi minna, või teha kohapeal jalutuskäik ja minna kasvõi õhtul tagasi. Meie tegime lühema

Sai käidud väiksel mini reisil. Algselt oli plaan minna Daugavpilsi, mis justkui Läti Ida-Virumaa, siis takistuseks sai vahemaa ja majutuse hind. Järgmisena sai plaani võetud Sigulda, kuhu läksime ainult üheks ööks. Väike vaheldus siiski. Esimene peatus oli Minotayruse labürint. Puidust põnev rada. Anti kaasa 8numbriga paber, kuhu iga nr juures pidi eraldi augustama. Algselt leidsime

Nii mõnigi on küsinud, miks ma üldse seda blogi pean. See ei too raha sisse, ega ava uksi karjääriredelil. Hoopis vastupidi, ilmselt nii mõnigi tööandja leiab selle blogi ja pigem sulgeb uksi. Samas, see annab kõike muud ja olgem ausad elus on ka rohkemat kui raha. Blogimine on minu jaoks kui teraapia. Teatavasti, psühholoogile ma

Arstid on samuti inimesed – erinevad oma suhtumise ja lähenemise poolest. Kuna V saab järgmine aasta 16, on vaja juba ette mõelda ja kõik vajalikud arsti visiidid sügisel ära teha. Psühholoogi aeg juba kevadest paigas, huvitav, et sinna saab arst ise uue aja panna. Neuroloogiga jäi, aga kevadel jutt, et suvel kirjutan ja ta paneb