Kadri

Kindlasti nii mõnelgi on esinenud jala krampe. Nii sportlastel, kui ka neil kes millegagi lihtsalt üle pingutanud. Enamasti see korraga ühel jalal. Enamasti läheb ruttu üle ja kõige parem abivahend magneesium. Ühel õhtul, peale tööpäeva, kui olin magama minemas. Tundsin, et vasak jalg hakkab krampi kiskuma. Liigutasin jalga, masseerisin veidi ja tundus, nagu läheks üle. […]

Paljud teavad, et aasta tagasi müüsin ilutulestiku. See on väga hea võimalus teenida väheke lisaraha. Kui nägin, et sama ettevõtte otsib ka see aasta töötajat, kirjutasin otse tööandjale. Seega sain ka see aasta võimaluse. Meeldib, et tööpäeva pikkus normaalne. Samuti töö tingimused. Ma ei pea seisma pikka päeva. Võimalus nii istumiseks kui ka seismiseks. Samuti

Uskumatu et juba ongi 8x läbi. Edasi pean ise hakkama saama. Vähemalt tean mis harjutusi teha. Kuidas aga leida motivatsiooni, selleks et neid teha. Aasta tagasi, kui füsioteraapias käidud sai, siis küsiti muudkui kordasid juurde taastusravi arsti käest. Seekord seda ei tehtud. Ise ma ka küsima neid ei lähe uuest. Mis see annab mulle? Justkui

Lastel olid uuringud, seekord lausa 4päeva. Vaadati üle füsioterapeudi poolt, samuti psühholoogi visiit, vaadati motoorikat üle. See kõik selleks, et kontrollida üle, kuidas on olnud siiani protsess. Kui palju on haigus läinud edasi ja kas on lisandunud uusi muresid. Seda kõike peaksin ka endale küsima, kui neuroloogi visiit kunagi tulemas (alles tehakse saatekiri seega kindlasti

Üha rohkem on kuulda, kuidas meil pole kunagi läinud nii hästi kui praegu. Paljudel oma kodu ja peres vähemalt kaks autot. Palgad järjest tõusevad ja üldse on kõik parem kui kunagi. Jah meil on palju asju mis on hästi. Me ei pea muretsema laste tuleviku nimel, vähemalt hariduse poolelt. Me ei maksa lapse koolihariduse eest.

On palju asju, millele ma varasemalt kunagi ei mõelnud, küll aga nüüd. Ma pole kunagi mõelnud sellele, kui palju arvestatakse liikumis raskustega inimestega. Seda nii asula planeerimisel, hoonete ehitusel kui ka ürituste korraldamisel. Näiteks käisin ma viimati Tartu kultuuri aasta lõpetamisel. Mitte mingit märki sellest, kus kohast saaks liikuda liikumisraskusega inimene. Pole ju raske panna

Küttehooaeg toob paljudele oma mured ja rõõmud. Loomulikult on tore olla soojas toas, aga küttearved pole üldse ilusad. Korralik väljaminek. Samas pole ükski kütte liik soodne alternatiiv, ei elekter, maaküte ega ka ahjuküte. Ahjukütte suureks eeliseks on vabadus kütta siis kui soovid ja sa pole sõltuv elektrist. Eriti arvestades, et elektrita võid ka nädal aega

Üks asi mida minult küsitud on, on seoses treeningutega. Miks ma ei käi kusagil trennis. Jõusaal ja ujumine oleksid ju mulle ideaalsed. Ja aus vastus on, see on see millele olen mõelnud, aga see on see asi mida ma endale lubada ei saa. Hinnad selleks liiga kõrged. Üks asi milles ma vastupidavam kui niisama liikumises,

Artikkel mida täna lugesin. Kui viimased aastad on olnud põhirõhk sellel, et kõik lapsed peaksid õppima koos. Siis nüüd selgub, et peale põhikooli pole neid lapsi kellegile vaja. Kui laps, kellel põhikoolis on õpiraskused ja vajab toetavamat õppimist on põhikooli lõpetanud, pole tal justkui asja ka edasi õppimiseks. Jah on selge, et need lapsed ei

Mulle meeldib suhelda inimestega. Kahjuks on seda kodus istumisega väga väheseks jäänud. Ja see on ka see millest ma kõige rohkem puudust tunnen. Üks mis mu olukorraga on aidanud toime tulla, on suhtlemine kaas kannatajatega. Inimestega, kellel on sama haigus. Olenemata siis millisest geeni tüübist. Nendelt olen algusest peale toetavat suhtumist ja toetust mida mujalt