Öeldakse, et kõigil on samasugune võimalus kuhugi jõuda. Kõigil on 24h ööpäevas, kõigil on samad võimalused, kas see on aga nii? Kas me alustame oma elu samast punktist?
Ainus asi, mis on kõigil sama, on ainult see, et me sünnime alasti. Kõik muud asjad oleneb aga nii paljudest asjadest.
Meie tulevik sõltub perest ja lapsepõlvest.
On neid, kes sünnivad nii öelda kuld lusikad suus. Neil on elus kõik võimalused juba varasest lapsepõlvest. Huviringid, väljasõidud, riided ja mänguasjad täpselt lapse enda soovil. Palju reise ja palju seadmeid (telefonid, tahvlid jne). Peres räägitakse kõigest. Laste nimel investeeritakse rahasid juba lapsest saadik, et neil tulevik kindlustada. Neile antakse edasi teadmised nii elust kui ka investeerimisest. Lapsed teavad juba varakult, mida teha, et saada edukaks. Kooli lõppedes, hariduse kätte saades, nad saavad heale kohale juba tutvustuste kaudu. Neil on juba lapsepõlvest kõik ideaalne. Ja lapsevanemad on teinud endast kõik, et laste tulevik tuleks võimalikult hea.
Ja siis on need pered, kus laps ei sünni heasse keskkonda. Kus laps ei saa käia huviringides ega klassiga väljasõitudel. Nad ei saa kunagi uusi riideid ja jalatseid. Kui lastel on tervisemured, ei saa ka nendega tegeleda, sest see käib perele üle jõu. Peres pole rahaasjad korras, ja seda kuidas elada palgapäevast palgapäevani ei oska ei vanemad, ega ka lapsed. Lapsed ei pruugi saada haridust jätkata, kui kodu lähedale kooli sisse ei saa. Kaugemal õppimiseks pole vanematel rahasid, pole võimalik maksta ei ühika ega toidu eest. Tõenäoliselt sellisel juhul lähevad nad lihtsalt pigem kuhugi kodulähedale tööle, sest see kasulikum majanduslikult. Nad ei saa lapsepõlves kõige vajalikumaid teadmisi elust ja nad jätkavad elu nende väheste teadmistega.
Selle kehvema algusega pere lapsed alustavad oma elu madalalt astmelt ja sealt kõrgemale jõuda on väga raske. Nad võivad sattuda meelemürkide küüsi palju kiiremini, sest nad ei saa elu raskustega hakkama. Nende rahadega toimede tulek on 0 lähedane. Neil on raskuseid töö leidmisel, hariduse jätkamisel ja suure tõenäosusega sealt nõiaringist nad välja ei saagi. Jätkavad sama õpitud teed ja mustrit.
Seega, kas meil on ikka sama alguspunkt ja võimalused? Kuidas aidata neid, kes on seal madal seisus?