Laupäeval toimus avarii, kus mina olin kannataja pooleks. Õnnetuse Õnnetuse hetk oli nii ootamatu, et kaotasin oma elust justkui mõned sekundid- ma ei saanud kohe arugi mis juhtus. Ja ausalt öeldes, ma ei teagi, kas ma tahan neid sekundeid mäletada!
Õnnetus juhtus Lõunakeskuse juures ühel seal olevatest väikestest ringteedest. Olin just ringteelt väljumas, kui mulle sõideti küljelt sisse. Pauku ennast ma ei mäletagi- järsku avastasin, et auto liigub üle tee ääre ehituspoe taha ja ma ei saanud arugi mis toimub. Alles autost väljudes sain aru mis juhtunud olin. Nägin, et teise auto nina täiesti katki. Minu autol külg katki. Ma ise värisesin üle kere, olin täielikus šokis. Ainus mida aju suutis taibata on see, et “Kohe vaja kindlustus ära vormistada, keegi lahkuda ei tohi“. Õnneks saab seda kohapeal internetis teha, väga mugav lahendus.
Kui mõistus natuke toibus, uurisin kohe kas R terve ja ega ta külg kus Baclofeni pump pihta ei saanud. Aga õnneks pääses ka tema ainult ehmatusega, käed värisesid. Aga ta muretses rohkem minu pärast, õnneks pole ta pidanud mind varem sellisena nägema ja loodan, et enam kunagi ei peagi. R ütles, et autojuht justkui pidurdas ja lisas siis gaasi.
Õnnetuse põhjustaja ütles, et päike pimestas ja ta lihtsalt ei näinud mind. Minu teooria on, et ta ehmatas ja pidurdamise asemel andis gaasi. Aga üldiselt, peaasi et ise terved oleme.
Ma enidselt ei mõista, miks ma nii suure šoki sain. Kuidas saab inimene nii loll olla, et kohe ei kontrolli kas lähedasel/kaassõitjal kõik korras. See on andestamatu. Šokis olles on inimene tõesti nagu teises maailmas- ja hetkel ma ennast nii tunnengi: idioodina kes ei suutnud mõelda kõige olulisemale. Ja see tunne on nii häiriv.
Praegu on mul autoga sõitmise ees hirm. Ringteel on olukord eriti halb, ma kardan et juht ei saa pidama. See kõik on kohutav. Ma ei tea, kaua selline jama kestab ja millal see täielikult üle läheb. Ma mõistan miks aastaid tagasi elukaaslane talvel peale avariid kurve kartis, eriti avarii kohal. Loodan, et see hirm peagi kaob ja saan ennast taas autoroolis mugavalt ja enesekindlalt tu
Liigu ükskõik kui korralikult, aga ühel päeval võid kaotada paar sekundit elust. Aga parem paar sekundit kui terve elu!