Nüüd, kus Haapsalus oleme olnud juba 5päeva, siis on paras aeg teha vahe kokkuvõtte. Kuigi see aasta puudub minus suur motivatsioon ja tahe, vaid ma teen seda sest justkui peab ja vaja, siis on siiki juba näha tulemusi. Loodan, et sellest on edaspidiseks siiski väike motivatsioon edaspidi tegutsemiseks.
Minu lemmik trenn, bassein. Basseinis on kõike palju lihtsam teha ja asjad tulevad kuidagi palju kergemini välja. Nii mõnigi jõusaali harjutus võiks vees olla, oleks kohe palju lihtsam. Aga vees ma suudan seda, mida muidu ei suuda. Näiteks ei suuda ma niisama kõndida ei varvastel ega ka kandadel. Siis vees tuleb see probleemideta välja. Samuti on tasakaalu hoidmine vees palju lihtsam, vesi justkui hoiaks mind ise püsti. Seega ma peaksin lihtsalt elama merineitsina soojas vees ja pooled mured kaoksid.
Jõusaal, üks raskemaid osasid. Kuna ka käte jõud on nõrk, siis sealt ma tulen välja valutavate käe lihastega. See on asi, mida peab hakkama ka kodus treenima. Pole vaja et ka käed alla hakkaksid andma. Tehes vaheldumisi kätele ja jalgadele, on jõusaal kohe palju talutavam. Ja veidi saan ka aru miks vaja käsi ja jalgu vahepeal lõdvestada, annab veidi jaksu kohe juurde. Jalgade tugevus jällegi oleneb harjutusest. Kokku surutud jalgu näiteks raskem lahti suruda, kui jalgu kokku lükata.
Individuaalne füsioteraapia on parajaks proovikiviks. Harjutused lisaraskustega on juba parajalt väsitavad, millele järgnevad erinevad tasakaalu harjutused. Tasakaalu harjutusi tehes juba mõtlesin, et kui ma oma suure massiga füsioterapeudile peale kukun, kas see on massirünnak. Igal juhul on jube mõelda, et kui ma üks moment talle selga kukun, siis ta saab ikka väga viga. Ja aru on saada, et ühel jalal seisjat minust nii pea ei saa. Kuna mulle ei meeldi asjad mis mul välja ei tule, siis tasakaalu harjutused on üks nendest.

Vibro akustilise teraapia mõjust ma aru ei saa. See siis põhimõtteliselt vibreeriv madrats millel lebotad. No ausalt ma lebotaks pigem massaazis, aga seda rõõmu mulle ei jagata. See peaks ometi olema lõõgastav, aga no ma liiga tundetu ilmselt selleks.
Aga siiski juba 5 päevaga on näha tulemusi. Ma suuudan kõndida neljandale korrusele, ilma et ma terve viimane korrus muudkui koperdaks. Ma tunnen et mu jalgades on veidi rohkem jõudu. Seega ma loodan, et lõpuks on tulemused veelgi paremad. Suudan isegi mõnel ilusal õhtul väljas jalutamas käia, seegi lihtsalt positiivne edusamm.
Kui eelmisel aastal vedas palatikaaslastega, siis õnneks läks see aasta sama hästi. Nii mõnus kui saad olla hea seltskonnaga. Ja see meeskond siin on lihtsalt super. Nii koduselt ennast ilmselt üheski teises raviasutuses ei tunne.