Avarii

Uskumatu, et mul on olnud 5aastat load, olnud mõned napikad olukorrad, aga sattusin juba 5a peale lubade tegemist avariisse. Ja see avarii on veel täiesti idiootlik avarii. Kuidas üks tähelepanematus, rikub täielikult päeva.

Viisime lapsi lasteaeda ja kooli. Mees tuli kaasa, et tema viib väiksema lapse lasteaeda ja mina saan kohe kiirelt suuremad kooli ära viia. Veidi lihtsam, ei pea mina selle kelguga jamama. Plaan oli, et bussipeatuses lähevad mees ja väiksem laps maha, võtavad pagasnikust kelgu, tagasiteel võtan mehe uuesti peale ja tehtud. Tundus hea kiire plaanina.

Bussipeatusele lähenedes, nägin seal tänavapuhastuse autot seismas, suund sisse ja sõitsin ka peatusesse. Nii kui bussipeatusesse jõudsime nägin, et ees seisev autol süttisid tagurdamis tuled. Lasin automaatselt signaali, kasu polnud, ta lihtsalt tagurdas autole sisse. Mees muidugi läks kohe keema, läks välja ja sõimas. Mina, veendusin et kõigil ju kõik korras, ja kogusin ennast hetke, enne autost välja minekut.

Mees viis kohe kiiruga väiksema lasteaeda ja ütles suurematele lastele, et nad bussiga kooli läheks. Teine juht tunnistas kohe oma süüd, ütles et ta lihtsalt ei näinud meid. Ta vaatas ainult ühte peeglit, samuti käis raadio nii et ta ei kuulnud ka signaali. Mina olin aga nagu idioot, mul polnud õrna aimugi mis nüüd saab. Ma taipasin ainult pilte teha, sest teadsin, et neid vaja kindlustusele esitada. Jäime ootama ülemust, kellele ta kohe helistas.

Õnneks saab tänapäeval netis teha kahjuavaldused ära. Ülemus, võttis ka minu andmed ja kinnitas, et lõunaks saab kõik esitatud. Hea on, et sõbranna teadis öelda, et ma pean oma kindlustuse poole ka ise pöörduma. Kuidas saab üks inimene nii loll olla, et sellises olukorras ei tea mida teha tuleb ja kelle poole pöörduma? Ainus asi mida mäletasin, oli et vaja pilte teha ja vajadusel saaksin nõuda asendus autot. Ilmselgelt ma peaksin rohkem avariidesse sattuma, et teaksin mida teha. Okei, nali, ma ausalt ei soovi ühtegi avariisse enam iial sattuda. Ma lihtsalt loodan et see teeoria mida ma hetkel tean, tuleks järgmisel korral ka praktikana meelde. Kuigi ma loodan et järgmist korda iial ei tule. Ma ei saa siiani aru, kuidas mina, kes olen siiani suutnud rahulikult vajadusel kohe kiirabi kutsuda, nüüd ei teadnud mida ma tegema pean.

Kiirus oli tagurdamise ajal väike, aga see mass vigastas autot piisavalt. Mul on hea meel, et kõik jäid terveks. Jube oleks mõelda, mis oleks olnud siis kui ta oleks tagurdanud just siis kui ees lapsega väljunud oleks. Õnneks auto liigub, ja ma saan liikuda ja lapsi viia ja ise poes käia. Seega oli tegemist õnneliku õnnetusega. Loodan et ühtegi sellist olukorda enam ei teki ja see aasta algus, mis on juba piisavalt pingeline olnud, muutuks paremaks. Ja loodan et auto saab korda tehtud, enne kui on vaja Haapsallu minna.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga