Kindlasti nii mõnelgi on esinenud jala krampe. Nii sportlastel, kui ka neil kes millegagi lihtsalt üle pingutanud. Enamasti see korraga ühel jalal. Enamasti läheb ruttu üle ja kõige parem abivahend magneesium.
Ühel õhtul, peale tööpäeva, kui olin magama minemas. Tundsin, et vasak jalg hakkab krampi kiskuma. Liigutasin jalga, masseerisin veidi ja tundus, nagu läheks üle. Nii kui peale seda pikali heitasin, olid mõlemad sääremarjad nagu viinamarjad krimpsus, valu meeletu. Elukaaslane veidike paanikas, ta polnud varem näinud, et mõlemad jalad krambis oleks. Ei teadnud ka mina, et mõlemad saavad korraga krampi minna. Ta oli valmis ka kiirabi kutsuma, millest loobusin.
Valu oli nii meeletu, et tundus, et valust teen püksi. Üritasin siis vetsu minna, mis tundus võimatu missioonina. Liikumine oli lihtsalt peaaegu võimatu, liikusin käte jõul edasi, elukaaslane tuli appi et ma vetsu jõuaks minna. Mulle ei meeldi üldse olla see, kes vajab abi liikumiseks. Pärast vetsus käimist, võtsime ette masseerimise. Üks ühte jalga teine teist. Üritasin vahepeal liikuda, seina najal läbi valu varvastele ennast püsti sirutada ja tagasi massaaži juurde. Kogu see protsess võttis aega üle poole tunni. Tundus aga veel pikemalt. Võtsin kohesel 2 magneesiumi tabletti. Ma oleks sellel hetkel olnud nõus ilmselt ka korraga purgitäie ära sööma.
Tänu oma probleemidele tean, et igas sellises olukorras, on kiirelt liikuma saamine kõige tähtsam. Samuti kuulsin, et krambid võivalt päriselt ohtlikud olla. Näiteks võib lihaskram liigese isegi valesse asendisse tõmmata. Hommikul oli endiselt liikuma hakkamine valulik, pool päevast olid liigutused ja sammud valulikud. Aga ei midagi sellist, mille tõttu viitsiks arsti juurde joosta. Võtan nüüd järjekordse kuurina magneesiumi ja jaanuaris plaanin rohkelt puhkust jalgadele anda.