Lastel vaheaeg ja pisem laps olnud pikalt tõbisena kodus. Vahepeal käis 2päeva lasteaias kui jälle kurk valus ja köhib. Nüüd ei teagi kui pikalt teda kodus peaks hoidma, et ta ka tervena püsiks, lasteaias on endiselt lapsi kes veidi tõbised ja tundub et ta korjab kohe ka nende viiruse külge.
Seega tuli ettepanek käia Valmiera Depos täpselt õigel ajal. Seal alati põnevat mida vaadata ja koju osta. Soodsat pesugeeli ja näitaks Karumsi kohukest (Depo kaardiga 28senti) tasub ikka osta. Lisaks sai vaadatud jõulukaunistusi, ja neid tahaks alati juurde osta, kui ainult ruumi oleks kuhu neid panna. Oh kuidas mulle meeldivad need pisikesed nunnud päkapikud, erinevad jõulutuled ja led kujukesed. Oleks vaid suurem kodu kuhu imeline jõulunurk luua. Unistus, mis ilmselt kunagi ei täitu.
Aga see selleks, kaubanduskeskuse taga on nii imeline jõe äär, imeliste tulukeste ja puust kujukestega. Loodud on lihtne ja mõnus koht kus lihtsalt istuda. Kui Tartus on loodud lihtsalt baarid, kus niisama istuda minusugusel asja pole, sest no alkohol pole minu teema. Teisel pool kallast saab ka istuda, aga samas on nagu midagi puudu. Siis seal oli ka veidi silmailu kujukestega. Ma ei teagi kuidas mujal märkad pisikesi asju mida tahaks kodumaalegi. Näiteks võiks ühel pool küljel, kus lihtsalt istumis kohad, olla ka mõned lauad, et lauataga süüa, malelaud (see maapealne suurte nuppudega), mõni kiik jne.
Läti väikelinnad on lihtsalt imeliseks kohaks, kus vahepeal korra käia ennast tuulutamas. Imelised inimesed, teenindajad kes vastavad viisakale paldies (aitäh) palun või aitäh, ilmselgelt eestlasi käib seal palju. Ja no väikelinnadest rääkides tahab teismeline minna Ventspilsi tagasi, see unine väikelinn võlus teda nii väga. Aga äkki kunagi tulevikus saab jälle minna, äkki kunagi saab seda taas lubada.