Samal ajal kui on palju neid kes oma olukorra nimel streigib, näitlejad, õpetajad, vähemused) siis on üks osa Eesti rahvast kes vaikib. Vaikib ja lepib olukorraga, kuulates seda, et ole tänulik, et nii hästigi on. Sa saad ju riigilt mingi raha, seega ole õnnelik selle üle, mis sul juba on.
Aasta tagasi sai tehtud väike võitlus ühe sellise grupi inimeste jaoks, puudega inimesed. Ausalt ma ei mõista, miks nt puuetega inimeste koda, ei tõstata suuremat küsimist, kuidas nemad peaksid hakkama saama. Väga paljud on kuulutatud terveks, ometigi tervist pole. Samuti on neid väga palju, kellele määratud kõigest osaline töövõime, ometigi tervis selline, et tööl nad käia ei suuda.
Mida siis rahvaalgatusega soovisin. 1.Töövõime toetuse sidumine miinimum palgaga. 2. Riigi toetused hinnatõusu kompenseerimiseks 3. Töövõime ja puude hindamine peavad olema teineteisest sõltumatud. 4.Omaste hooldajate toetus 5. Tugiisiku süsteem 6. Rehabilitatsioon 7. Puude toetusi tuleb tõsta. 8. Puuduv töövõime ja pension
Jah eelmise aasta kevadel tõsteti osalise töövõime/töövõimetus toetust. Samuti on tehtud hooldereform, et lähedased peaksid vähem maksma lisaraha, et sugulane saaks hooldatud. Seega peaksime justkui tänulikud olema.
Samas on elu läinud kallimaks ja tulemas lisanduvad maksud ja maksutõusud. Hetkel töövõimetus toetus 617,1eur ja osalise töövõimega toetus 351,75eur. Kui paljud sellise summaga hakkama saaksid? Kas saaksid täieliku töövõimetusega maksta ära kodule tehtavad kulud (üür, küte, elekter jne), osta ravimid, toidu jne. Väga lihtne on öelda, et mine siis tööle ja teeni juurde, aga kui su tervis ei luba seda mis sa siis teed? Lähed hävitad oma viimase tervise ja sellega oleksid riigile sinu peale kulud veel suuremad (uuringud, arsti visiidid, taastus ravid)?
Need kellel kõige väiksem puudemäär, ei saa ka riigilt mingit toetust isegi mitte automaksuga seoses. Olenemata sellest, et paljudel auto pole lõbu pärast vaid pigem väga vajalik tarbeese. Ilma selleta ei pääse paljud liikumis raskusega inimesed kodustki välja.
Töövõime ja puude hindamine on omaette tsirkus, millest töötukassa esindajad aru ei saa. Avaldus on täielikult ajuvaba, küsimused idiootsed (nt: kas suudad raskusteta tõsta tühja kasti) ja see mis sa vastuseks saad veel ajuvabam. Näiteks kui on raskused digiloos välja toodud arsti poolt, siis seal otsuses leitakse, et takistus väga väike ja ei mõjuta töövõimet. Ja kui töötukassa otsuses leitakse, et sul pole ju hullu midagi, näiteks sai minu puhul saatuslikuks esimesel taotlusel autojuhi tervisetõend, siis puuet sulle kindlasti ei määrata. Puude otsus on seotud töövõime hindamisega, kuigi need peaksid olema eraldi.
Omaste hooldajad rabavad siiani kahel kohal, tappes sellega enda tervist. Kõigepealt käivad tööl ja tulevad koju ja töötavad ilma puhkuseta edasi. Või siis on omakesele hooldajaks ja riigi silmis mitte keegi, sest oma sissetulek tal puudub. Samas teeb ta seda rasket hooldaja tööd, tihti oma tervise hinnaga. Lõpuks on ka enda tervis füüsiliselt läbi, paljudel seljahädad jne.
Rehabilitasiooni poolelt pole endiselt võimalik saada massaaži teenust, mis nii mõnegi tervisele väga vajalik oleks. Samuti kui sa tahad saada teenust, ei saa sa endiselt täpselt seda mida vaja. Näiteks olenemata sellest et sul oleks vaja füsioteraapiat, mõnda loovteraapiat juurde, pead sa võtma kompleks teenuse ja riik peab maksma teenuste eest mida sul vaja pole.
Kõige hullem on endiselt süsteem, et kui sa oled olnud aastaid tervise tõttu tööturult eemal, saad näiteks töövõimetus toetust ja puude toetust, hakkad hiljem saama rahvapensioni (hetkel 372,05eur) mis tähendab et su sissetulek koheselt langeb. Ometigi võiks riik niigi palju teha, et sissetulek säiliks.
Vastus eelmiselt rahvaalgatuselt “Komisjon leidis, et tõstatatud teema on oluline ning puuetega ja vähenenud töövõimega inimeste probleemid vajavad suuremat tähelepanu.” “Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot (kokku 20 miljonit eurot). Lisaks sellele tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada järgmise aasta märtsi lõpuks ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, et lihtsustada ja kiirendada harvikravimite lisamist Tervisekassa poolt hüvitavate ravimite või tervishoiuteenuste nimekirja.” “Sotsiaalkaitseminister ning haridus- ja teadusminister kinnitasid ühiselt uue tegevuskava, mille eesmärk on 2024. aasta aprilliks töötada välja ettepanekud, kuidas lastele suunatud vajaduspõhiste tugiteenuste hindamise ning pakkumise protsessi lihtsamaks ja kiiremaks muuta. Eesmärk on luua ladusam protsess lapse ja vanema jaoks ning ühtlasi optimeerida spetsialistide tööd.” “Riigikogu menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse (294 SE) eelnõu, millega muudetakse vanemapuhkuselt naasnute haigus- ja hooldushüvitise maksmise aluseid. Ravikindlustuse seadust muudetakse, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. “
Kokkuvõtteks. Kuigi riik igasuguste toetuste vastane (plaan muuta vajaduspõhiseks) teeb riik ise kõik selleks, et üks osa ühiskonnast oleks ainult abivajaja hulgas. Saades lisaks (õnne korral) vajalikku lisatoetus kohalikult omavalitsuselt. Tahaks näha seda, kes tuleks toime sellise väikese summaga, suudaks samal ajal tervist hoida (käia taastusravis kasvõi) ja osta vajalikud rohud. Inimestel on aeg hakata märkama ka kõige nõrgemaid ja nendel nähtamatutel inimestel on aeg enda eest seisma hakata.