Sai ennast jälle vahepeal veidi haritud ja ühe koolituse võrra jälle targem. Sai siis käidud Adobe indesign baaskoolitusel. Koolituse avastasin enda jaoks juhuslikult, tuli facebookis reklaamina ette voco koolitused. Vaatasin siis üle, kas leian enda jaoks ka midagi ja see tundus muidugi vägagi huvitav. Kuna tahaks, et tulevikus saab midagi kodus teha tööalaselt, siis see annaks natuke julgust juurde, hiljem juba suuremaid sihte võtta. Koolitusele saamiseks pidi kirjutama ka lühikese motivatsioonikirja, üllatusena pääsesin isegi koolitusele.
Koolitus oli ise hästi huvitav ja praktiline, tegime kõiki asju ise läbi. Paljud olid juba igasuguste disaini platvormidega tuttav, siis mina olin see kes pole isegi photoshopiga kokku puutunud. Kui koolitusel plakati valmis tegin, siis V arvas, et tegu päris üritusega, seega väga hull see plakat olla ei saanud. Seega juba üsna koolituse alguses, kasvas ka enesekindlus, et kõige lollim ma siiski pole.
Hästi suur rõhk oli küljendusel, ajakirjad, raamatud ja muud trükised. Teooria selle kohta, et mis seadistused peavad paigas olema, mida kujutavad endast erinevad tähe märgid. Piisab fondi muutusest kui juba lausa mõte muutub. Samuti, kas keegi on vaadanud kunagi raamatu lehte vastu valgust? Read peaksid olema kohakuti, ometi mul koduski mitu raamatut kus read pole kohakuti. Samuti poolitamine, nii mõnelgi raamatus poolitamine/alalõigu algus ebaloogiline. Tegelikult peaks need lihtsalt paari seadistusega ära muutma, et ei juhtuks selliseid asju. Pole ise kunagi neid asju nii vaadanud, nüüd saab raamatutki veidi teise pilguga vaadatud.
Kui koolitusele läksin, et see lihtsalt läbida, sest ma kohutavalt kardan eksameid. Mul tuleb enne eksamit meeletu ärevus sisse, kutseka lõpus eksameid tehes sain enne suulist osa paanika hoo ja ega ma midagi rääkida ei osanud. Mõte jooksis kinni, sõnad meelde ei tulnud ja sinna see hea hinne läks, kirjaliku osa tegin probleemideta ära. Aga suuline osa oli kohutav. Nüüd ei suuda minna enam ka ühegi kooli sisseastumis katsetele, jõuan kohale ja ma ei tea enam ärevuse tõttu mitte midagi. Korra tehtud ja enam ei julge isegi proovima minna. Siis eelviimasel päeval muidugi teatati, et teeme siis väikese lõputöö ka, luulekogu tegemine.
Terve eilne õhtu ma tundsin, et ma vist ei lähe ikka viimasele päevale. Savi see koolituse viimane päev, savi see paber, mis nagunii midagi juurde ei anna. Aga kohale ma siiski jõudsin, oma luuletused kaasas (ka need mis pildil) ja lisaks mõned neti avarustest. Tehtud sai, nii esikaas, luuletused kui ka tagakaas. Tegelikult tahaks nüüd kuhugi isegi tööpraktikale ennast smuugeldada, äkki õpiks asja korralikult ära ikka.
Loodan, et kunagi jõuan niikaugele, et koolitusest kasu ka. Siiski, aga arvan et ükski teadmine mööda külge maha ei jookse. Soovitan ka teistele võimalusel läbida mõni koolitus (see näiteks oli täiesti tasuta koolitus) saab natuke ka vaimu värskendada.