Kui kevadel, kui sotsiaal töötaja kodus käis uurimas millega vald aidata saab lapse puude puhul, vaadati et meil ikka väga vana ahi ja pliit. Sellega saavad ikka aidata. Siis tuli vaikus ja no mõtlesime et no ju siis ikka ei lähe uue pliidi/ahju ehituseks. Siis sügisel, novembris, tuli kõne pottsepalt et nad nüüd tuleksid tegema. Just siis kui ilmad külmemaks läksid. Teades kui palju tuleb tolmu, korralikku kütet pole siis tekkis küll ärevus, mis nüüd saab. Nii ei saa ju lastega olla kui korralikult kuskil magadagi pole selle tolmukatte all.
Esimene lahendus oli ajutine ööbimine kaheks ööks, äkki saab suurema lammutusegi tehtud ja siis edasi mõelda. Võtsin kodulähedale ööbimiskoha läbi booking vahenduse. Nii pange pole ma omadega veel pannud. Elamine oli keldrikorrusel, ideena hea, teostusena mitte. Niiskus oli õudne, aknad märjad, välisuks täiesti märg ja hommikuks härmas. Kuigi pole suuri nõudmisi elamiseks, peaasi et oleks kus magada, kus süüa teha ja pesta, siis see niiskus oli liig. Algne plaan pikema peatumise kohta parema hinna küsimine, kadus kohe peast.
Aga nagu öeldakse kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal. Sõbranna venna korter täiesti vaba, puuküttega. Käisime kütmas alguses veidike ja saime seal need mõned nädalad elatud. Vähemalt polnud meeletut niiskust (andis väiksemale lapsele kohe tunda tervisele) ja saime süüa ja magatud. Lihtsal inimesel lihtne elu. Seal olles sain ka aru miks pole täiesti linnas hea elada, nii hommikul kui õhtul sai oldud lihtsalt liiklusummikus. Õnneks seal elamist polnud üli pikalt ja olen siiani tänulik et see võimalus anti. Samuti olen üli tänulik vallale et nad sellise murega tegelesid. Küll aga ei tea ma siiani kuidas toimub vajadusel sotsiaaltransport, sellele pole lihtsalt vastust saanud. Ja loomulikult on naabrites kadedus, et me head ja uued ahju/pliidi saime. Ise nad ei ela kohapeal, talvel ei köeta, mistõttu meie peame palju rohkem kütma, aga see kadedus jube. Millal küll võetakse vastu seadus et vaja teatud temperatuuri hoid korteris?